«
»

 Uudised (25)Uudiste arhiiv
Liitu uudiskirjaga
Teie nimi:
E-mail:

Uudised

Tagasi
18/03/2020 07:44  Koronaviirus on midagi enamat kui viirus
Nakatumise printsiibid.
Koronaviiruse kui viiruse vormi tekkepõhjused.

Tervitame teid. Me oleme Galaktilise Nõukogu Esindajad. Räägime sellest, mille pärast koronaviirus tekkis ja tema leviku võimalikest tagajärgedest.
 
Energeetiline nakatumine.

Koronaviiruse impulss on loodud Maa loodussüsteemide poolt, et valmistada inimkonda ette võimalikeks järgmisteks epideemiateks. Ülesandeks on tugevdada inimese usku oma enese väesse ning lõpetada tervishoiusüsteemile lootmine. Just seepärast valiti infektsioonivormiks viiruslik vorm aga mitte bakteriaalne.

Täna ei oska meditsiinisüsteem viirustega täiel määral võidelda. Enamik viiruste vastaseid ravimeid mõjutab immuunsüsteemi tööd, kuid ei blokeeri viirust. Neid preparaate kasutades inimene, läbi enesesisenduse ja positiivsete afirmatsioonide, tegelikult  tervendab ennast ise. Oma olemuselt on inimese peamiseks tervendajaks tema soov viirusest vabaneda.

Füüsilisel tasandil tugevdab inimese viirusest vabanemise soov tema immuunsüsteemi tööd. Seda soovi toetab füüsilisel tasandil ka meditsiini egregor läbi antikehade loomise reaktsiooni.
Looduse plaan, mida läbi koronaviiruse realiseeritakse, seisneb selles, et näidata kui mõttetu on immuunsüsteemi tehislike ainetega stimuleerimine. Enamik selle infektsiooniga võitlemiseks loodud preparaatidest osutuvad suure tõenäosusega mitteefektiivseteks.

See näitab inimestele kogu tervishoiusüsteemi kui terviku ebaaktuaalsust ning paneb neid oma seesmisi ressursse avama. Lugejale võib selline meetod tunduda väga karmi ning julmana, sest viirusesse nakatumisel eksisteerib ka surmaga lõppeva asjade käigu võimalus.

Inimest ei tapa viirus, vaid hirm sellesse viirusesse nakatumise ees. Epideemia levik on peamiselt provotseeritud mitte viiruse inimeselt inimesele ülekandumisele, vaid massimeedia vahenditele, mis selle ülemaailmseks katastroofiks võimendab.

Koronaviiruse kahjustav laine  toetub kahele faktorile: looduslikule ja sotsiaalsele. Looduslik on seotud viiruse bioloogiliste omadustega, sotsiaalne aga inimeste informatsiooniliste mõjutamisega, mis nende hirme ja kartuseid üle võimendab. Tundes hirmu nakatumise ees, suurendab inimene enda nakatumise tõenäosust.

Algselt oli koronaviirus looduslik programm, mis ennast füüsiliselt ilmutas kui lihtsalt üks valgumolekulide kompleks. Selle programmi mõjutusmeetodid vastavad loodussüsteemi organiseeritusele, mis põhineb loomulikul looduslikul valikul. Ka immuunsus, mida loodus inimeses stimuleerida püüab on oma olemuselt programm, mis organismil elus püsida aitab. Peamiseks käivitajaks on sellel programmil hirm potentsiaalse ohu ees. Selle printsiibi alusel töötab enamik bioloogilisi programme.

Viirus on üks bioloogilistest programmidest ja on seetõttu suuteline toituma hirmu vibratsioonidest ning nende mõjul tugevnema. See suurendab ka füüsilisel tasandil inimese viiruskapslitega nakatumise võimalust. Need kapslid on resonaatorid, mis reageerivad hirmu vibratsioonile. Tundes potentsiaalset viirusesse nakatumise ohtu, hakkab organism viiruse kapslitega samal sagedusel vibreerima ning vastavaid sagedusi endast välja kiirgama. Nii hakkab inimene viirust energeetiliselt toetama ning tema paljunemist organismis soodustama.
Hirmu vibratsioonidest haaratud bioloogiline keha hakkab neid sagedusi kiirgama ka endast väljapoole ning soodustab selle läbi teiste organismide nakatumist. Nakatumise mehhanism kujutab endast ahelreaktsiooni, kus nakatunud organismid suurendavad viiruse tegutsemisvõimekust mitmeid kordi. Sellega seoses suureneb viiruse leviku kiirus eksponendi seaduse alusel ja seda fenomeni nimetatakse epideemiaks
.
Tähelepanu ümberfokusseerimine kui ravimeetod.

Jälgides tähelepanelikult epideemia fenomeni, saame me paremini aru energeetilise nakatumise printsiipidest ja leiame võimalusi infektsiooni vältimiseks. Antiikajal oli väga palju globaalseid epideemiaid. Füüsilisel tasandil sai neid haiguseid peatada ainult tervete linnade ja asulate isoleerimise teel. Energeetilisel tasandil toetas seda inimeste hirmunivoo vähenemine. Haiguse totaalse mõju ja kõikjal nähtavate tagajärgede tõttu, lõpetasid inimesed tema kartmise. Haigusesse hakati suhtuma kui tavalisse ilmingusse.

On teada, et ravitsejad, kes inimesi aitasid, eristusid erilise füüsilise vastupidavuse poolest ning reeglina ei haigestunud. Osaliselt oli see seotud ka tervise egregoriga, kes oma esindajaid kaitses. Kõige enam mängis aga rolli inimese emotsionaalne seisund, kus tal lihtsalt polnud aega, et haiguse kartmisega tegeleda.

Tema tegutsemisintensiivsus lülitas teda hirmuprogrammidelt ümber inimese ellujäämist tagavatele programmidele. Tegelikkuses hakkas inimest toetama teda ümbritsev ekstremaalne olukord. Erakorraline olukord mobiliseeris inimese tähelepanu mujale, organism käivitas seni kasutuseta potentsiaalid ja -ressursid ning haigus ei saanud teda enam kahjustada.
Situatsioon oli ekstremaalne ka haigestunud inimeste jaoks ning mobiliseeris nende energeetilised võimalused. Erinevus seisnes aga igas inimeses võimendunud vibratsioonides. Inimesed, kes olid täielikult muust tegevusest haaratud, muutusid haigusega seonduvatele vibratsioonidele kättesaamatuiks.

Kui inimene aga need vibratsioonid endasse sisse laskis siis hakkas tekkinud stress haigust süvendama ning mittesoovitud asjade käigu tõenäosus suurenes mitmekordseks. Stressi, mis pani inimese tegutsema, saab nimetada positiivseks stressiks, see stress aga, mis pani inimestpidevalt haigusest mõtlema, seda nimetatakse negatiivseks stressiks.
Positiivse stressi iseloomustajaks on madalate vibratsioonide lühiajaline mõju. Sel juhul oli parimaks ravivahendiks aktiivne tegutsemine, mis võimaldas inimesel teise seisundisse sukelduda. Alateadvuses olev haiguse hukutavast toimest teadmine, toetas inimese aktiivset elurütmi ning ei lasknud üldisel negatiivsel foonil teda mõjutada.

Negatiivse stressi korral muutus inimene nakkuse madalsageduslike kiirguste allikaks ning ei suutnud neist praktiliselt hetkekski vabaneda, sest tema enda organism hakkas neid sagedusi välja saatma. Negatiivne stress eristus oma jätkusuutlikkusega ning selleks, et sellest disharmoonilisest protsessist väljuda, läks tarvis väga suurt tahtejõudu. Näiteks võis haigestunud inimene nakatada kedagi oma lähedastest, kuid tugev tahe teda aidata, suunas tema tähelepanu mujale ning see kindlustas ka tema enda tervenemise.

Ümberlülitusmeetodi efektiivsuse üheks näiteks on epideemiate puudumine sõdade ajal. Sõjas osalev inimene puutub kokku ülivõimsa stressiga, mis paneb tööle kogu temas leiduva eluenergia. See energia läheb täies mahus egregoridele, kes selle sõja on käima pannud. Olles selles situatsioonis monopolistideks ei jaga nad seda energiat ühegi teise egregoriga. Millise tahes epideemia egregor kui ta ei saa inimestelt energeetilist toidet, kaotab nende üle kontrolli ning varjub.

Sõdurite sõltumatus haiguste egregoridest ilmutab end läbi selle, et enamus infektsioonidest neid ei puuduta, olgugi, et nad viibivad organismile mõjuvates väga karmides keskkonna tingimustes. Oma olemuselt on sõduril ülitugev immuunsus. Samas ei ole see tugevdatud organismi enda füüsiliste faktorite kaudu, vaid tegu on emotsionaalsete mõjutajatega.
Sõduri sellist kogemust võib pidada positiivseks ja sellest võib saada tema toetuspunkt kogu ülejäänud eluks. Sõjaväelaste ellujäämisvõimekust nimetatakse karastatuseks ja selle nimel püüdlevad paljud, et saaksid samuti võimaluse ekstreemsituatsioonides viibida. Selle enesetäiustamise meetodi puuduseks on aga sõltuvus tingimustest mis, teda täielikult enda võimusesse haaravad.

Pannes end sundsituatsiooni, aktiveerib inimene endas ohvriprogrammi, mis ei lase tal endas täielikult energeetilist- ja füüsikalist potentsiaali avada.
Ohvri programm on haiguse esmapõhjus.

Ohvri programm stimuleerib inimest ekstreemsituatsioonis tegutsema, kuid seejuures korjab ära kõik inimese energeetilised ressursid. Saadud ressursse kasutab ohvriprogramm inimese kõikide teiste ellujäämisprogrammide juures, kuna nad tagavad tema eksisteerimise. Ilmutab see end läbi selle, et inimene kaldub end ohvriks pidama ning muudab oma elu ellujäämisprotsessiks, sest ta hakkab iga elusituatsiooniga võitlema. Ta näeb igat elusituatsiooni läbi negatiivsuse prisma ning hakkab transleerima madalaid vibratsioone, mis ohvri programmi toidavad.

See baasprogramm on mistahes haiguse prototüübiks, sest tegemist on viirusega, mis kahjustab inimese energeetilisi kehasid. Selle viirusega on nakatunud paljud sõjaväelased ja see sunnib neid madalatel sagedustel tegutsema ning seda programmi täiendama. Kuigi väliselt tegutseb sõjaväelane jõupositsioonil on tema energeetiline keha kahjustatud, sest genereerib inimesele ebaloomulikke vibratsioone ning püüab sellele vastu seista.
Ohvri haigust võib vaadelda kui energeetilise keha konflikti programmidega, mis on inimese teadvuse endale allutanud. Väliselt võivad need programmid paista kasulikena, kuid destruktiivsete sageduste genereerijatena sunnivad nad energeetilist keha sellele mõjutusele vastu tegutsema ning inimene hakkab energiat kaotama. Kõik need programmid on ohvri programmi, mida saab lugeda inimese haiguste esmapõhjustajaks, osad.

Iga haiguse täiuslikuks vastumürgiks võib lugeda protsessi, mis lülitab inimese seisundisse, millel pole ellujäämisega mitte midagi ühist. Ohvri programm viib selleni, et ümberlülituseks kasutab inimene kõige sagedamini kompromissi, mis on disharmoonias tema energeetilise kehaga ning sunnib seda elule vastu hakkama. Selle juures võib inimene eemalduda olukordadest, mis teda piiravad ning isegi haigusest terveneda, kuid jätkates oma elu kui võitlust, jääb ta ohvri programmist sõltuvaks ning loob soodsad tingimused järgnevateks vastuoludeks ja haigusteks.

Ohvri programmist vabanemine

Nüüd kui me oleme aru saanud sellest, mis on kõikide haiguste fenomeniks, saame naasta koronaviiruse juurde ja selgitada, milliseid ülesandeid ta maailmas täidab. Üks tema peamisi ülesandeid on muuta inimene ohvri programmi suhtes immuunseks. Selline ülesanne pandi talle Loodussüsteemide poolt, kes on ka selle infektsiooni loojateks.

Koronaviiruse energeetiliseks aluseks on programm, mis toidab inimest positiivsete vibratsioonidega, mille ülesandeks on talle meelde tuletada tema tohutu seesmise jõu olemasolu, kuid, selle programmi väline vorm on moondunud ning ei vasta tema emotsionaalsele olemusele. Moonutused toimusid Ohvri programmi olemasolu tagajärjena, mis ühel hetkel koronaviirust mõjutama hakkas. Ohvri programm on üks võimsamaid Maa infoväljas olevaid programme. Tagajärg on see, et praktiliselt kõik maised programmid on omandanud haiguslikud vormid. Hetkel see programm kontrollib kogu Maa looduslikest ja sotsiaalsetest osadest koosnevaid süsteeme. Kontroll seisneb selles, et iga programm, mis algselt omab positiivset energeetilist alust, saab endale juurde energeetilise lisa-kihi, mis sunnib programmi ennast väljenduma kompromissi vormis.

Mida rikkalikumad ja ilusamad on mistahes programmi vibratsioonid, seda võimsamalt teda moonutatakse ning -loomulikku olemust blokeeritakse. Igale looduslikule ja sotsiaalsele keskkonnale iseloomulik destruktiivne programm sisaldab enda sügavuses maalaste jaoks väga tähtsat võtit. See on vibratsioon, mis on vastumürgiks kompromissile, mida ta oma välises vormis levitab.

Kõik infektsioonid, mille looduse süsteem eales on loonud, levitavad bioloogilisi olendeid toetavaid vibratsioone, mis peaksid nende seesmise tugevuse tunnetust toetama. Füüsiliselt väljendub see selles, et organism, mis on üle elanud haiguse, tugevdab immuunsust. Selle läbi langeb teistesse haigustesse haigestumise tõenäosus.

Kui aga haiguse programm satub kõikjal eksisteeriva ohvri programmi meelevalda, teeb ta sellest endale manipulatsioonivõimekuse lisainstrumendi ning ei lase talle omaseid positiivseid vibratsioone täiel määral välja tuua.

Igas infektsioonis peituvad pühad vibratsioonid võivad inimest lühiajaliselt toetada ning soodustavad tema tervenemist ning immuunsuse tugevnemist, kuid haiguslik vorm ei võimalda inimese emotsionaalkehal infektsiooni programmiga sidet luua. Side programmiga luuakse ainult informatsioonilisel tasandil ja väljendub organismi oskuses sünteesida antikehasid, mis oskavad ainult viiruse kapsleid ja baktereid kahjustada.

Selline bioloogilisse kehasse kirjutatud kogemus sunnib haiguse kandjat suhtuma haigusesse kui vaenlasesse. See on ohvri programmi peamine instrument, mis infektsiooni kõige sügavamad vibratsioonid täielikult blokeerib. See häälestus on salvestatud Maa Infovälja ning mõjutab inimeste kollektiivteadvust. See muudab mistahes kokkupuute infektsioonidega alati vastasseisuks.

Toimub poolnakatumine, mis tekitab soovi omi madalaid vibratsioone teistega jagada. Soovi toetatakse Loodussüsteemide poolt, mis püüab ohvri programmile- ning ka kõikidele teistele programmidele, mis teda kahjustavad, vastumürki leida. Selle nimel loob Loodussüstem juba miljoneid aastaid uusi viiruseid ning teisi haigustekitajaid.

Seni kuni Maa Infoväljas domineerib negatiivne suhtumine infektsioonidesse, põhjustab igaüks neist vastuseisulaine. Sellega seoses on maalasi võimalik ohvri programmist tervendada ainult läbi muutuste Maa Infoväljas.

Nakatumine läbi Maa Infovälja.

Üheks enamlevinumaks Infovälja ilminguks on inimeste ühiskondlik arvamus. Ühiskondlik arvamus kujutab endast kokteili kõikidest inimkonna kollektiivteadvusesse peegeldunud individuaalsete vaatenurkade sulamit. Inimkond oli kunagi jaotunud paljudeks rahvusteks, kelledel puudusid omavahelised informatsioonilised sidemed. See eraldatus mõjutab inimeste kollektiivteadvust, kus iga rahvuse teadvus kujutab endast eraldiseisvat blokki. Veel 100 aastat tagasi ei mõjutanud iga rahvuse blokk kollektiivteadvust kui tervikut. 20 sajandil alguse saanud globaliseerumise protsess hakkas kollektiivteadvust mõjutama. Selle tagajärjel on kollektiivteadvus saanud erilise tugevuse, kuna paljud tema üksikosad on asunud omavahel suhtlema.

Iga vaatenurk, mis on hakanud üle planeedi levima, omab suurt mõjuvõimu Infoväljale ning fikseerub selles. Ühiskondlikust arvamusest on saanud Ühisvälja ümberprogrammeerimise võti. Ühisvälja häälestatus on inimkonna piiratuse peamine põhjus. Kui inimeste kollektiivteadvus muutub positiivselt häälestatuks on paljud takistused arengu teel kõrvaldatud.
Positiivne vaatenurk infektsiooni fenomenile võimaldab inimestel saada kontakti tema programmide süvavibratsioonidega ning teha temast head tervislikku seisundit- ja ohvri programmi neutraliseerimist toetava programmi. Seda võimalust silmas pidades lõi Loodussüsteem uue infektsioonitüübi, mis ei levi ainult bioloogilisel teel, vaid kasutab ka massimeedia abi.

Massimeedia on ühiskondliku arvamuse peamine kujundaja. Saanud ligipääsu sellele juhtimishoovale on infektsiooniprogramm suuteline  endast kujundatavat arvamust mõjutama.
Massimeedia vahendid on sootsiumi osa. Selleks, et infektsiooniprogramm saaks seda kasutada, peab ta saama sotsiaalse süsteemi toetuse. Loodussüsteem, olles sellise programmi loojaks, peab selle nimel sõlmima lepingu sotsiaalse süsteemiga. Taoline kahe maise süsteemi koostööd infektsiooni levitamiseks teostatakse juba aastatuhandeid, kuid siiani polnud see edukas. Takistuseks on olnud inimkonna kollektiivteadvusel asuv blokeering ning tema üksikute osade hajutatus.

Kollektiivteadvuse fragmentide piirid ei lase ühelgi arvamusel vabalt levida. Ühe inimkoosluse vaatenurka saab teisele kooslusele edasi anda, kuid seda võidakse teisiti tõlgendada ning sealt saavad alguse vastuolud. Need väljenduvad selles, et sarnaste vaadetega inimgrupid hakkavad end teineteisele vastandama.

Infektsiooni korral väljendab see end piiridena haigete- ning tervete inimeste vahel. Neid väljendatakse karantiinidena ning erinevate desinfektsioonimeetoditega. Sarnased haiguse levikut takistavad meetmed on aastatuhandete vältel kasutuses ning neist on saanud võimsad programmid.

Nad on Ohvri programmi alamliigid kuna suurendavad vastuolusid inimkonna ning infektsioonide vahel. Endistel aegadel need programmid raskendasid infektsioonide levikut ning ei lasknud neil inimkonda kui tervikut mõjutada. Globaliseerumise kiirenemisega on viirused saanud massimeedia toetuse ning on selle toel standardsetest blokeeringutest mööda läinud.
Koronaviirus on üks uue põlvkonna viirustest, mille puhul standartsed blokeeringud enam ei tööta. Selle viiruse informatsiooniline levikumehhanism seisneb inimeste- ja viirust iseloomustavate vibratsioonide resonantsis. Tulemuseks on see, et karantiini ei ole enam efektiivne tõkestamismeetod.

Hetkel on Maa Infoväli koronaviirust toetavast informatsioonist üle küllastatud. Väikseimgi viiruse leke karantiinitsoonist annab koheselt impulsi uute nakkuskollete tekkimiseks. Maa Loodussüstem on pannud inimkonna situatsiooni, kus probleemi saab ravida ainult haiguse fenomeni suhtes vaatenurka muutes.

Infoväli aga ei lase uutel vaatenurkadel ilmuda, sest on ohvri programmi võimuses. Selleks, et inimkond saaks blokeeringust mööda minna, piisab kui luua mõned positiivsed pretsedendid, mis näitavad, et tervenemine on võimalik ka läbi viirusesse suhtumise muutmise. Varasemate epideemiate aegu on sellised situatsioonid juba aset leidnud. Kuna massiinformatsiooni vahendid sellist infot ei kajasta või neid ei olnud siis olemas on need sündmused unustatud. Süsteem loodab sellele, et hoides pidevat fookust koronaviirusel, hakkavad massimeediasse jõudma ka infokillud inimeste iseeneslike tervenemiste kohta ja neist tehakse teiste tarbeks positiivsed näited.

Koronaviirus on spetsiaalselt sellisena loodud, et näidata kui suur tähtsus on inimese emotsionaalsel seisundil. Selle viiruse kapslitel on inimeste emotsioonide suhtes ülim tundlikkus ning nad võimendavad tema üleelamisi mitmekordselt. Haigestunu ümberlülitumine on sellega seoses väga selgelt märgatav ja võib  innustada meedikuid uusi ravimeetodeid, mis põhinevad haigusesse suhtumise muutmisel, katsetama.

Teadlased on juba asunud probleemi lahendusi otsima. Samuti on tõestatud patsiendi emotsionaalse seisundi mõju raviprotsessile. Meedikud peaksid oma praktikas kasutama psühhoteraapia meetodeid, mis võimaldavad haigetel hoida tervenemist toetavat emotsionaalset seisundit.

Kahjuks põhinevad need võtted aga ohvri programmil baseeruvateks ning neil ei ole mõju nagu oodata võiks. Nad ei pruugi koronaviiruse puhul toimida. Siin peab inimkond hakkama selgelt aru saama, milleks on talle viiruseid tarvis. Kui teadlastel õnnestub avastada, et viirused on inimkonna liitlased siis saab sellest väga tõhus toetuspunkt kõikide haiguste ravis.

Nähes viirustega koostoimimise väärtuslikku poolt, hakkavad paljud inimesed neid oma kehadesse soovima. Süsteem ei pea enam levitama viiruse levikule kaasa aitavaid vibratsioone ja nakatumise protsess on rahulik ning harmooniline. Inimese kehasse sattudes leiab viirus seal oma nišši ning muutub sümbiondiks, sarnaselt sellele nagu toimib inimese sümbioos tema keha pinnal- ja soolestikus elavate bakterite vahel.

Viiruste tõeline eesmärk ja väärtus…

…on inimgeenide aktiveerimine. See protsess võib kulgeda läbi rakkudes oleva DNA korrigeerimise, viisil, kus eemaldatakse geenidele paigaldatud blokeering. Blokeering kujutab endast DNA ahela lühikest lõiku, mis on paigaldatud korrigeerivate geenide ahelatesse. Kui see lühike ahel kõrvaldatakse siis aktiveerub ka geen.

Uutel viirustel on see võimekus olemas, kuid nad ei kasuta seda nende struktuuri sisestatud moonutuste tõttu. Moonutused sunnivad viirust toimima risti vastupidises suunas. Selle asemel, et eemaldada inimese DNA ahelast üleliigsed fragmendid, loovad nad hoopis füsioloogilisi protsesse raskendavaid lisaprotsesse.

Viiruse kapsel on tema võtmeinformatsiooni kandjaks ja tema eripärast olenevalt on kas DNA- või RNH ahel. See on nukleotiitide järjestus, mis loob tema tuuma. Sattudes raku tuuma, hakkab rakk seda informatsiooni mitmekordselt paljundama ning viirus hakkab paljunema. Ideaaltingimustes võib ka paljunemisprotsess olla geeni aktiveerimisprotsessiks.
Viiruse kapslis olev nukleotiitide järjestus võib sisaldada väärtuslikke häälestusmehhanisme, mis geeni täiendades võimaldab tal end ilmutada hoopis täiuslikumas vormis. Viirused on oma algses olemuses loodud inimest aitama ning võimaldavad tal oma isiklike geenidega konstruktiivsemalt koos toimida.

Hetkel ei võimalda inimese DNA talle loomingulisuse ruumi loomist ning annab väga rangelt ette kõik tema bioloogilised võimalused ja see kujutab endast enamike geenide osade blokeerimist. Elu jooksul avanevad ainult sellised DNA järjestused, mis on hädavajalikud organismi ellujäämiseks. Võib öelda, et kogu inimgenoomi konfiguratsiooni kontrollib Ohvri programm ja selle osad, mis määratlevad kõikide geenide aktiivsuse.

Lisaks ei lase ohvri programm aktiivsetes geenides olevatel programmidel realiseeruda ning sunnib kõigel ilmneda ainult kompromisside kaudu. Ohvri programmi mõju inimgeenidele toimub läbi Maa Infovälja ning ilmutab end bioloogiliste seaduste kaudu, mille alusel teatud kindlad geenid saavad teiste ees prioriteedi.

Inimese koostöö viirusega võib seisneda selles, et valikuliselt lahti blokeerida need geenid, mis soovitud võimalustel avaneda aitavad. Viirus võib juba aktiivsetesse geenidesse sisse viia uued seadistused ning neid moonutustest vabastada.

Tunnete tasandil inimesega koos toimides võib viirus tunnetada tema taotlusi mõne võime ilmnemiseks ning formeerida selle eesmärgi DNA või RNH järjestatuse alusel. See nukleotiidide järjestatus saab viiruse seesmiseks täienduseks ning kindlustab aktivatsiooni edasise jätkumise. Väliselt näeb aktivatsiooniprotsess välja nagu viiruse puhang, kuid resultaat on diametraalselt vastupidine.

Viirus hakkab oma ahelat aktiveeritava geeni ees üles seadistama ning eemaldab selle käigus blokeeringu ning käivituvad sootuks teise kvaliteediga füsioloogilised protsessid. Viirusega koostööd tegev rakk hakkab tootma uusi viiruse kapsleid, mis verevoolus edasi kandudes tagavad teiste rakkude geenide aktiveerimise.

Viiruse leviku aste sõltub muutuste mastaabist, mida organismis on tarvis läbi viia. Kui inimene soovib oma häält arendada siis toimib viirus esmalt hääle resonaatoritele, häälepaeltele ning hingamisteedele. Kuid, et hääl oleks täiuslik, peab resonaatoriks muutuma kogu inimese keha ning inimene peab taotlema, et vastavalt transformeeruks kogu tema füüsiline keha. Peamised muutused toimuvad rinnakorvis, kuid häälestatakse ümber kõik rakud, et akustilised lained neid paremini  läbida suudaksid.

Selleks, et viirusest saaks inimese liitlane, tuleb talt eemaldada piirangud, mis ei lase kogu temas oleval harmoonial ilmneda. Piirangud seisnevad viirusele paigaldatud infokihi jäikuses, mis ei lase tema tõelistel omadustel ilmneda. Need viiruse valgustruktuuri kapslis olevad puudused on tema geneetilise järjestatusse transportijateks.

Viiruse kapsel on resonaator, mis reageerib organismi teatud emotsionaalsete sageduste spektrile. Tänases hetkes on enamike viiruste seadistused moonutatud ning nende kapslid on sunnitud kiirgama ja võimendama negatiivseid sagedusi. Nende mõjul formuleeritakse viiruse DNA järjestatus, mis peegeldab temasse tuleva impulsi ning levitab seda kogu organismis.
Oma üldiselt olemuselt tekkisid kõik Maal leiduvad viirused ühe mittekvaliteetse seadistuse tulemusena. See tagas viiruse ja inimese disharmoonilise koostoimimise, mida edasiselt hoiti üleval madala vibratsioonilise resonantsi toel. Moonutus viidi sisse miljoneid aastaid tagasi kui Maa Väljade töö moonutati ning see põhjustas inimkonna vibratsiooni languse.

See laine võimendas üles Ohvri programmi ning see hakkas kontrollima kõiki teisi Maa Infoväljas eksisteerivaid programme, viiruste programmid sealhulgas. Kuni selle hetkeni olid viirused iga inimese organismi loomulikeks osadeks ning avardasid tema võimalusi oma isikliku DNA-ga koostoimimiseks. Ohvri programmi poolt tekitatud moonutused sundisid inimest endast ära tõukama viiruste poolt tekitatud muutuseid.

Selleks, et selgitada, milleks olid viirused suutelised enne kui programmid moonutati on tarvis rääkida viiruste päritolust ning evolutsioonist.
Viiruste päritolu.

Viirused on ühe Universumis eksisteeriva tsivilisatsiooni esindajad, kes sattusid Maale juba miljardeid aastaid tagasi. Sel ajal inimesi veel ei eksisteerinud ning viirused aitasid sel ajal loomadel ja taimedel bioloogilistest piirangutest vabaneda. Paljude tähesüsteemide ja galaktikate esindajad alustasid koostööd viirustega veelgi varem. Viirus kujutab endast üht kõige iidsemat bioloogilise elu vormi ning ilmus ta hetkel kui erinevad tsivilisatsioonid hakkasid kasutama DNA-d kui nende elutegevuseks olulise võtmeinformatsiooni kandjat.

Viirus oli sel ajal olendi  ja tema genoomi vahelise koostoimimise ning transformatsiooni vahendiks. Oma evolutsiooni kindlatel staadiumitel on paljud rassid puutunud kokku Galaktika Informatsiooniväljades olevate blokeeringutega, mis nende võimalusi on piiranud.
Galaktika Infovälja ülesandeks on hoida tsivilisatsiooni arengutee kurssi sellisena, mis vastab seda rassi kureeriva Hierarhia loodud plaanidele. Kui mõne rassi võimalused hakkasid lubatud piirideni küündima, pani infoväli sellele arengule blokeeringu ette. Blokeering väljendus geenide töö moonutamises neis suundades, mis tundusid Galaktilisele Väljale mittesobivatena.
Blokeeringu paigaldamise tööriistadeks said äärmiselt piiratud võimalustega viirused ja see piiratus sundis neid tööle negatiivses võtmes.

Kõige esimesed viirused, mis ei kogenud Galaktilise Välja poolt tekitatud piiranguid, olid suutelised muutma oma kapsli konfigureeringuid. Sellega määrasid nad selle spektri, mille sagedustele nad resoneerisid. Viiruse kapslis resoneerivad sagedused formeerivad tema DNA järjestuse ja see tähendab ka seda, kuidas viirus temaga kontakteeruvat organismi mõjutab. Oma olemuselt on kõik meie Galaktikas eksisteerivad viirused olnud kunagi eksisteerinud ühiskonna liikmed, kes vastavalt oma äranägemisele on oma tööülesanded laiali jaganud.
Viiruste liigistumine tekkis siis kui Infoväli hakkas nende võimalusi mõjutama. Sellega seoses saab kaasaegsete viiruste kõige suuremaks puuduseks pidada kitsast spetsialiseerumist. Kui viirus suudab oma vibratsioonispektrit avardada on ta suuteline Informatsioonivälja poolt peale sunnitud disharmooniat põhjustavatest ülesannetest loobuma.

Algselt oli selleks suuteline iga viiruste kogukond, kes ühel või teisel tsivilisatsioonil areneda aitas. Kui tsivilisatsioon puutus kokku Infoväljas olevate blokeeringutega, said need osaks ka viirustele. Ühtne kogukond lagunes selle mõjul gruppideks, mis olid suutelised kontakteeruma vaid piiratud arvu geenidega.

Nii muutusid viirused täiuslikest instrumentidest totaalse kontrolli vahenditeks. Edasi moonutas infoväli igat viirustegruppi eraldi ning nad muutusid erinevateks võimeid piiravateks haigusteks.
Maa iidsete viiruste koidik.

Maalaste esimeseks arenguepohhiks, mida nimetatakse Muinasjutuliseks Ajastuks, kulges viiruste areng absoluutselt teises suunas kui see oli mujal Galaktikas. Enne inimeste ilmumist oli see oluliselt piiratud. Maal olevad jõud läksid selles suunas teadlikult, et vältida neid vigu, mis olid tekkinud teiste Linnutee tsivilisatsioonide arengus. Seetõttu olid kõikidel Maal olevatel eluvormidel, viirused kaasa arvatud, väga kitsas spetsialiseeritus. Iga viirus toimis koos valikulise hulga bioloogiliste liikidega ning toetas nende arengus ainult teatud kindlaid võimalusi, mida Infoväli neile lubas.

Mitte ainuski liik ei saanud iseseisvalt oma geenide seadistusi muuta ning seda polnud tarvis täiendavalt kontrollida. Selle tõttu ei mõjutanud Galaktiline Väli Maal olevaid viiruseid tugevalt ega muutnud neid haigusteks.

Kui tuli inimene, muutus järsult ka Maal toimuv evolutsiooniprotsess. Muutuste allikaks sai inimeste emotsionaalne seisund, mis oma vibratsiooniliste diapasoonide poolest on väga avar. Jagades oma läbielamisi elust Maal, võttis inimene kogu evolutsiooniprotrsessilt maha piirangud. Võtmeks sai siin inimese koostoimimine viirustega, kes suutsid viia sisse muutuseid mistahes bioloogilise liigi geenidesse.

Viirused, kes hakkasid inimestega koos eksisteerima, saavutasid oma tegutsemises väga suure paindlikkuse ja see võimaldas neil endid seadistada vastavalt sellele, mida inimene endas arendada soovis ning aitas tema DNA ahelais sisse viia muutuseid, mis tema taotlusi võimendas.

Samuti võimaldas koostöö viirustega muuta inimesel oma füüsilist keha suundades, milleks tal teistel planeetidel võimalus puudus.  
Lugejat võib huvitada, miks taoline vabastamine ei saanud teoks varem, sest ka teistel planeetidel olid omad viirused. Asi on selles, et Maa vibratsioonide toel omandasid inimlikud emotsioonid erilise sügavuse ning ilu.

Rännates Galaktika erinevatel planeetidel, omandasid inimesed kõige erinevamaid vibratsioone ning salvestasid need oma energeetilistesse kehadesse. Füüsiliselt aga väljendusid need sagedused geenidena. Maale tulles ei saanud inimesed Galaktika Infovälja piirangutest kõrvale kalduda. Enne Maale sattumist ei võimaldanud see geenikombinatsioon täiel määral oma peale pandud piirangutest mööda minna. Iga Maale eelnenud tsivilisatsioon koges selle tõttu langust.
Püüeldes Välja tekitatud blokeeringutest mööda minna, jätkas inimkond Galaktika planeetidel oma rändamist. Seetõttu sai selle rändamise lõpp-punktiks Maa, mille vibratsiooniline spekter oli inimesele niivõrd sarnane ja võimaldas neil blokeeringutest, mis nende geenidele olid eelneva evolutsiooniprotsessi toimel tekkinud, täielikult mööda minna. Maistest viirustest said inimeste jaoks täiuslikud instrumendid, mis võimaldasid neil oma DNA-d korrigeerida ja iga inimolendi tõelistel võimalustel avaneda.

Sarnase evolutsiooniprotsessi käivitasid inimesed ka paljude teiste bioloogiliste liikide seas. Taimega koos toimides tunnetas inimene tema kõige sügavamaid soove ning viirusega koostöös lõi ta uue viiruse vormi, mis võimaldas taimel teha tema jaoks olulisi muutuseid. Selle uue viiruse kapslid tekkisid inimese kehas ning kandusid puudutuse või õhu kaudu  üle taimele.
Sel perioodil toimus iga inimese organismis tema isikliku viiruse pidev muteerumine. Selle produktiks olid kõikide taimede ja loomade, kellega ta kokku puutus, muutumine. Taolisi kinke tegid inimesed ka teineteisele. See toetas erakordselt laiapõhjalist inimrassi kui terviku arengut. Viirus võimendas kõikide Maal elavate organismide vahelist bioloogilist resonantsi. Resonantsi aluseks oli aga inimkonna kollektiivne üldseisund. Taoline tihe koostöö toimus kogu Muinasjutulise Ajastu vältel, hetkeni kus toimus Maa Informatsiooniliste väljade moondumine. Selle ajastu lõpuks olid viirused täielikult oma piirangutest vabanenud ning neist oli saanud ühtne ühiskond, mis kindlustas füsioloogiliste protsesside väga kerge kulgemise iga inimese kehas ja seda vaatamata sellele, et varasemalt oli tegemist kahe täiesti erineva galaktilise tsivilisatsiooniga. Maal toimus kahe erineva tsivilisatsiooni täielik ühtesulandumine.
Ühtne maine viirus sai inimkonna kollektiivse seisundi kandjaks ning tugevdas ja rikastas seda.
Viiruste spetsialiseerumise teke.

Muinasjutulise Ajastu lõpus, Maa Infovälja tekkinud moonutus initsieeriti Galaktilise Välja poolt ning oli maalaste arenguformaati piirangute sisse viimise instrument. Galaktilise Välja vaatepunktist lähtuvalt oli inimkond saavutanud talle vajaliku arengutaseme, selleks, et oma väärtused teistele tsivilisatsioonidele edastada. Muutused transleeriti selleks, et viia maalased ühtse galaktilise formaadi alla ning teha nad teistele Linnutee rassidele mõistetavateks. Toimus see läbi iga maalase spetsialiseerumise  koostööks teatud kindla planetaarsete tsivilisatsioonide ringkonnaga. Epohhi lõpuks olid maalased moodustanud ühtse ühiskonna. Edasine areng aga tõi kaasa languse ning eraldiseisvateks gruppideks jagunemise. Muuhulgas hakkas inimkond jagunema ka rahvusteks. Igal rahvusel oli oma erinevatest maavälistest tsivilisatsioonidest koosnev suhtlusringkond.

Galaktilise Välja toimel hakkasid inimesed järjest rohkem suhtlema välise kosmosega kui oma planeediga. Inimese emotsionaalset väljast hakkasid kaduma need vibratsioonid, mis Muinasjutulisel Ajastul andsid neile erakordse tegutsemisvabaduse. Tulemuseks oli see, et taas hakkasid ilmnema kunagised piirangud, mis olid olemas siis kui inimkond läbis oma teistel planeetidel toimunud arengteed.

Ka viirustest said taas need võimendid, mis transleerisid Galaktilise Välja poolt edasi antavaid piiranguid. Esimesel aastatuhandel peale Muinasjutulist Ajastut ei olnud viirused veel haiguste allikateks. Välja piirangud olid veel suhteliselt nõrgad ning see võimaldas igal inimesel inimkonna teadvusele peale pandud globaalsetest blokeeringutest mööda minna.
Sel ajal võis iga inimene kasutada isiklikku viirust oma isikliku arengu jätkamiseks, kuid ei saanud oma kogemust enam teiste maalastega jagada. Resonants toetas vaid väikesi inimgruppe, kes jäid eraldiseisvatesse asundustesse elama. Iga asundus toetas vaid üht viirust, mis omakorda toetas vaid kindlaid geene ning määras selle inimgrupi spetsiifilise arengutee.
Kui gruppide esindajad omavahelisse tihedasse kontakti asusid, vahetasid nad ka viiruseid. Kuid kui inimkehasse sattus võõras viirus põhjustas see teises inimeses füsioloogiliste protsesside muutumist ja füüsilise ning emotsionaalse languse. Põhjus peitus viiruse väga kitsas spetsialisatsioonis ning tema võimetuses kohaneda teise inimgrupi vibratsioonidega. Viiruse poolt provotseeritud haiguslikud seisundid võimendasid gruppidevahelisi vastuolusid. Protsessi läbiviijaks oli Galaktilise Välja poolt genereeritud Ohvri programm.

Viirusi kasutades hoidis ta igat ühiskonda isolatsioonis ning säilitas tema erisused. Gruppide erisused seisnesid unikaalsetes kultuurides, mis kujutasid endast uskumuste ja rituaalide komplekse ja tagasid nende esindajate suhtluse kindla maavälise tsivilisatsiooniga. Tagajärjeks oli eraldiseisvate inimgruppide integratsioon suurematesse gruppides, mis soodustas ühtede kultuuride ja religioossete vaadete võimendumist.

Taolise mittevõrdse jaotuse tulemusena hakkasid ka ühed viirused teiste suhtes domineerima. Allutatud viirused hakkasid neile peale sunnitud piirangutele vastu. Nende ainus soov oli neis olevate unikaalsete geenide säilitamine. Ühel hetkel, selleks, et endid säilitada hakkasid nad ohvri programmi mõjul tegutsema disharmooniliselt. See oli vajalik  selleks, et säilitada inimeste unikaalsed omadused, mis olid olemas varasemalt kui nad olid väiksematesse gruppidesse koondatud. Viirused võimendasid kunstlikult erinevate geenide esindajate vahelist dissonantsi.
See toimus võõra viiruse kapslite paljundamise teel ja see kindlustas nakkuse laviinitaolise levimisefekti. Viiruste tahe enda unikaalset nišši säilitada, muutis nad haigustekitajateks. Kõige suuremat kahju tekitasid nad linnades, kus viiruse levik oli väga kiire. Enda päästmiseks lahkusid inimesed suurtest linnadest ning elasid väikestes külades ja asundustes. See tagas taas viirustele võimaluse inimeste erinevuse säilitamiseks.

Maine süsteem, alludes Galaktilise Välja mõjutustele, jätkas globaliseerumisprotsessi. Mida suuremaks muutus inimgrupp, seda karmimatele viiruste poolt tulevate mõjutuste alla ta sattus. Selle mõjutuse kõige äärmuslikumateks vormideks said epideemiad, mis põhjustasid tervete impeeriumite kadumist või nende väikeriikideks lagunemist.

Meditsiini areng suutis enamiku viirustest- ja haigusi tekitavatest bakteritest blokeerida. Viiruste nõrgenemine tõi kaasa planeedi elanikkonna suurenemise ning lõi takistamatu globaliseerumise tekkimiseks soodsad tingimused.

Uusimad viiruste vormid.

Globaliseerumine on saavutanud oma tipu. See võib provotseerida uute epideemiate laine. Selleks on viirused leidnud uue levikumeetodi, mis seisneb oma vibratsioonide edastamises massimeedia vahendite kaudu. Seda toetab bioloogiline nakatumine. Koronaviirus on just üks nendest uutest haigusvormidest.

Praegusel hetkel sisaldab Maa Infoväli moonutatud seadistusi. Sellest tuleneb koronaviiruse püüe hoida inimkonda globaliseerumise negatiivsete tagajärgede eest.
Viiruse esmapuhang Hiinas ei olnud juhuslik, sest just see rass kogeb praegu infovälja poolset väga tugevat mõjutust. Seal olevad ülisuured inimkogumid (linnad) on parimateks infovälja poolt transleeritavate sageduste võimendajateks.

Globaliseerumine vaesustab Hiina kultuuri, sest selle esindajad eemalduvad massiliselt oma traditsioonidest. Hiinlaste lisa-blokeerimine toimub läbi infotehnoloogiate, mis seda rahvast üldistele stereotüüpidele allutab. Taolise mõjutuse all asub iga kaasaegne kultuur. Hiinlaste peal aga väljendab globaliseerumine end eriti tugevalt ja see oli koronaviiruse puhkemise päästikuks.
Impulsi tekitas kõigi maiste viiruste kollektiivne teadvus, mis püüab kunagist liitu inimkonnaga taastada. Koronaviirusesse on pandud kõik need kunagise ühtse viiruse omadused, mis töötas koos inimestega kogu Muinasjutulise Ajastu vältel. Need omadused kindlustavad ka koronaviiruse suure muteerumisvõimekuse.

Kui inimkond jätkab oma suhtumist viirustesse kui vaenlastesse siis koronaviiruse kõrge kohanemisvõime viib temaga võitlemise järjest raskemaks. Aja perioodi pikkust siin ette antud ei ole.

Koronaviiruse olemuse näide on kaasaegsete viiruste vastuolude eeskujulik näide.
Ühest küljest püüavad viirused inimesi jagada väikesteks kogukondadeks ning neid teineteisest isoleerida ja see on Ohvri programmi mõju tagajärg. Koronaviirus suurendab Hiina ja teiste maade rahvaste vahelist distantsi ning loob ebakõlasid hiinlaste endi keskel.
Teisest küljest on koronaviirus Maa Ühtse Viiruse ilming, mis püüab säilitada kõikide inimeste vahelist ühtset resonantsi ja seetõttu ta vaatleb globaliseerumisprotsessi kui teda toetavat protsessi. Seetõttu alustas koronaviirus Hiinast just selle pärast, et seal on väga suur rahvastiku tihedus, mis kindlustab nakatumise kerguse ning protsessi ajalise kestuse.
Selleks, et olukorda muuta, peab muutuma inimkonna kui terviku vaade viirustele. Farmaatsiatööstuse saamatusest võib saada sellise maailmapildi kujunemise nurgakivi.
On võimalik, et inimene, kes on selle artikli läbi lugenud, lõdvestab oma negatiivset hoiakut viiruste- ning transleeritava ohvriprogrammi ja tema koostisosade suhtes. Hirmu puudumine inimese energeetilises kehas võimaldab ilmneda sügavatel läbielamistel, mis tuletab inimestele meelde Muinasjutulisel Ajastul elatud elu ning koostöö viirusega.

Jagades neid emotsioone koronaviirusega, suudab inimene viiruse vabastada teda moonutavatest struktuuridest ning aitab kaasa tema harmoonilise realisatsiooni püüdlustele. Sellist abi ei pea osutama ainult nakatunud inimene, vaid igaüks, kes neid ridu loeb ja viiruse häid kavatsusi mõistab.

Igat viirust kontrollib oma programm, mis asub Maa Infoväljas. Koronaviiruse programm on väga aktiivne ning ülimalt vastuvõtlik, sest teda toetavad massimeedia taga seisvad egregorid.
Transleerides sellele programmile heatahtlikku suhtumist viirustesse tervikuna, toetab inimene neis peituvaid positiivseid ilminguid. Seeläbi saab ka toetada koronaviiruse igat kapslit tema tõeliste võimekluse realiseerimises.

Koostöö koronaviirusega võib taaskäivitada inimese kaasasündinud võimete avaldumise, tänu millele inimkonna geenidele pandud blokeeringud enam ei tööta.

Pemine blokk on Ohvri programm, mis on Inimkonna Kollektiivteadvuse enda kontrolli alla võtnud. Viiruste abil saab inimkond tunnetada oma tõelist olemust, mis seob teda Maaga ja avab tema piiramatud emotsionaalsed ning füüsilised ressursid. Sellises seisundis muutuvad inimesed ohvriprogrammile kättesaamatuteks ning vabanevad tema mõju alt.
Selle läbi saavad inimesed kõrvaldada ükskõik millise haigusliku seisundi ja muuta oma bioloogilised kehad täiuslikeks instrumentideks, mis tulevad toime mistahes piiranguga ja täidavad oma tõelisi eesmärke.

Austusega
Galaktiline Nõukogu.

Allikas: https://www.youtube.com/watch?v=ecCYUT9vv9g

Videolt tõlkis Mati Rebane

Lisa kommentaar:
Autor: 
Kommentaar:
Spämmirobotite tõke - trükkige kood mida näete pildil:
  Uuenda*
 

Salvesta kommentaar

Tagasi