«
»

 Uudised (48)Uudiste arhiiv
 19/08/17 Absolute Energy 
 19/08/17 Hüdroplasma 
 19/08/17 Polümedel 
 16/06/16 Vähk on seen! (1)
 25/02/16 Rita seadus 
 17/02/16 Kudede taastamine 
 17/02/16 Antioksüdandid 
 07/11/15 Suguvõsa seadused. 
 18/06/15 Mis on Bemer? 
Liitu uudiskirjaga
Teie nimi:
E-mail:

Uudised

Tagasi
09/03/2016 05:30  Mikroelemendid – hea tervise asendamatud abimehed.
Mikroelemendid – hea tervise asendamatud abimehed.

Mineraalide tähtsust meie organismi jaoks võib võrrelda vääriskividega. Nende abil töötavad organismis bioloogilised funktsioonid, mille täitmisega või asendamisega pole võimelised toime tulema ei alternatiiv- ega ka klassikaline meditsiin. Ilma nendeta pole võimalik tervendada ei hinge, ega ka keha.
Osad neist: jood, vask, tsink, kroom, seleen, mangaan ja räni kuuluvad elutähtsate mikroelementide nimistusse. Just nende defitsiit põhjustab raskeid ainevahetushäireid ja kaasasündinud väärarenguid.
Tugev mikroelementide puudus kaasneb:
  • kõikide haigusseisunditega,
  • stressiga,
  • raseduse ja rinnaga toitmise ajal;
  • põletuste- ja verejooksude korral;
  • müra- ja kahjustavate töö- ning keskonnatingimustega; 
  • lapse- ja vanurieas.
Joodi defitsiidi korral kõrgeneb vererõhk; suureneb kilpnääre, aeglustub ainevahetus, koos kehamassi kasvuga, rasvumine; viljatus.
Organid, mida joodi vaegus tõsisemalt mõjutab; haigused, mis on otseses seoses aine puudumisega organismis:
  • Kilpnääre: kilpnäärme suurenemine, sõlmestumine, polütsüstoos, hüpo ja hüperfunktsionaalsus, struuma
  • Kesknärvisüsteem: mälu funktsioonide nõrgenemine, solvumine, nutusus, ärrituvus, kiire väsimine, õppimisvõimekuse langus
  • Kõhunääre: nõrkus, pearinglus, minestamine
  • Immuunsüsteem: helmindid, viirushaigused, ägedad respiratoorsed haigused, gripp, angiin, bronhiit, trahheiit, pneumoonia
  • Soolestik: ummistused
  • Hormonaalsüsteem: menstruaaltsükli häired, viljatus, müoomid, varane kliimaks, mastopaatia, eesnäärme adenoom, potentsihäired, liigne kehakaal, rasvumine, loote väärarengud, kretinism, kõõrdsilmsus, kurttummus.
  • Neerud: vee ainevahetuse häirumine, tursed
 Jood reguleerib kilpnäärme ja hüpofüüsi tööd, ennetab radioaktiivse joodi ladestumist organismi ning tõstab organismi kaitsevõimet radiatsiooni vastu. Jood kuulub kilpnäärme hormoonide türoksiin T4 ja trijoodtüroniin T5 koostisesse. Kilpnäärme poolt toodetav jodeeritud valk – türeoglobuliin – madalmolekulaarne aine mille piiratud proteolüüs viib T4 moodustumiseni. T3 moodustub T4-st seleenisõltuva dejodinaasi käigus. Sel moel on jood ja seleen organismis metaboolselt väga tihedalt seotud – organismis jood ilma seleenita ei funktsioneeri.
Nende hormoonide peamine metaboolne funktsioon seisneb ATP sünteesi stimuleerimises ja sellega seotud hapnikutarbe suurenemises mitokondrites toimuva fosforülatsiooniprotsessi käigus. (Adenosiintrifosfaat (ATP) — nukleotiid, mis mängib väga tähtsat rolli organismi aine- ja energiavahetusprotsessides. Ainet tuntakse kui universaalset energiaallikat kõikides elusorganismides toimuvate biokeemiliste protsesside käigushoidmiseks.) Läbi selle universaalse mehhanismi osutavad kilpnäärme hormoonid süsteemset mõju kogu organismile. Seetõttu põhjustab joodi defitsiit ainevahetuse üldist langust. Kõige esmalt väljendub see läbi närvisüsteemi. Laps peab saama piisavalt joodi juba emaüsas. Lastel põhjustab hüpotüreoos kõrgema närvisüsteemi sügavaid tegevushäireid, mittetäielikku intellektuaalset arengut ja raskematel juhtudel isegi kretinismi. Täiskasvanutel põhjustab joodi defitsiit psüühilist inertsust, pidurdatust, mõtlemisvõimekuse langust, südamelihase kokkutõmbejõu ja –sageduse vähenemist ja diastoolset hüpertooniat. Energiaga kindlustatuse protsesside pidurdumine viib ainevahetusproduktide mittetäieliku oksüdeerimiseni ja mis omakorda põhjustab organismi endoökoloogilise seisundi häirumist ja organismi šlakistumist. Samaaegselt pidurdub kolesterooli oksüdeerimine ja tema aterogeensete vormide hulga suurenemine ja see põhjustab varajast ateroskleroosi. Koos südame veresoonkonna töö häirumisega on tagajärjeks müokardi infarkt ning insult. Energiatootmise defitsiidi tõttu langeb üldine lihastoonus, lihased, silelihased ja soole-seedetrakt sealhulgas, muutuvad laisaks
Joodi puudus (eriti emakasisese arengu perioodil) põhjustab laste füüsilise ja psüühilise võimekuse langust ja intellektuaalset degradeerumist. Teadusuuringud näitavad seda, et neis joodivaestes regioonides elavatel inimestel on intellekti tase 10-15% madalam, kui joodirikastes regioonides elavatel inimestel. Joodi ainevahetuse häirumist võivad põhjustada ka kõik spetsiifilised dieedid. Mõned ristõieliste sugukonda kuuluvad taimed, muuhulgas ka kapsas ja naeris, sisaldavad kilpnäärme suurenemist põhjustavaid aineid, seetõttu inimesed, kes neid taimi pidevalt tarvitavad, peaksid kindlasti võtma lisajoodi. Nende ainete toimet on näha vana-vene kunstitöödes: nähtavalt suurenenud kilpnääre on paljudel vene ikoonidel kujutatud isikutel. Põhjustatud on see sellest, et kapsas ja naeris olid vene köögi põhilisteks alustaladeks kuni 17. sajandini välja.
Jood ja rasvumine?
Toiduainetega organismi sattuva joodi abil toodetakse hormoone (trikood-türoksiin ja türoksiin). Nende kontrolli all on paljud organismi ainevahetusprotsessid, lipiidide- ja rasvkoe ainevahetus sealhulgas. Joodi vaegus viib rasvkoes rasva ladestumise suurenemiseni. Järelikult, rasvade ainevahetuse normaliseerimiseks on vaja organismist kõrvaldada joodi puudujääk. Kilpnäärme hormoonide tootmise taastumine, taastab rasvade ainevahetuse, viib tasakaalu veerežiimi ning aitab väljutada toksiine. Kõik see soodustab kehakaalu langust.
Kõikidele kehakaalu ja rasvumisega võitlejatele on siinkohal sobilik meelde tuletada, et jood pole imerohi – selle probleemi korral aitab ainult kompleksne lähenemine!

 Mangaani defitsiit põhjustab hapraid ja kergelt murduvaid luid, valutama hakkavad liigesed, tekivad krambid, rasvdüstroofia hakkab maksa kahjustama, võimust hakkab võtma depressioon. Mangaanil on tähtis roll naiste suguorgansüsteemi töös, puudus võib viia viljatuseni.
Organid-sihtmärgid:
  • Kesknärvisüsteem: krambid, lastel arengu aeglustumine, depressioon, kiire väsimine
  • Luukude: osteoporoos, artroos, liigeste liikuvushäired
  • Sidekude: artroosid, song, sidekoe nõrkus
  • Immuunsüsteem: kalduvus kasvajate tekkele ja –astmale.
  • Kõhunääre: krambid, nõrkus, liigne higistamine, rasvumine, diabeet
  • Naiste suguorgansüsteem: viljatus, iseeneslikud abordid, varane kliimaks, munasarjade düsfunktsioon
  • Nahk: dermatiit, pigmentatsiooni häired
Mangaan on mikroelement, mis on hädavajalik luu- ja sidekoe moodustumisel osalevate fermentide funktsioneerimisel ja glükogeneesi regulatsioonis. Mangaan mõjutab aktiivselt kolesterooli biosünteesi, insuliini metabolismi ja teisi ainevahetuse liike. Enamikel juhtudel pole mangaan nende fermentide struktuurseks koostisosiseks, kuid ta mõjutab nende katalüütilist aktiivsust.
Mangaani eriline tähtsus seisneb sugunäärmete funktsiooni, närvi- ja immuunsüsteemi ning tugi-liikumisaparaadi tööshoidmises. See mikroelement on vajalik diabeedi-, kilpnäärme patoloogiate ja südame koronaararterite puudulikkuse profülaktikas.
Vase defitsiidi korral – on kerged tekkima nihestused, veresoonte ja aordi kahjustused (aneurüsmid), varikoossed veenilaiendid, nahk muutub rippuvaks nii näol (topeltlõug) kui ka kehal), varased hallid juuksed, aneemia.
Organid-sihtmärgid:
  • Maks: hepatiit, tsirroos, koletsüstiit
  • Kesknärvisüsteem: krambid, skisofreeni arengurisk, suurenenud ärrituvus
  • Soole-seedetrakt: koliit, stafülokokk-, streptokokk-, seen- ja teised infektsioonid, seedehäired
  • Luustik: artriidid, artroosid, skolioos, lampjalgsus, selgroo deformatsioon
  • Kilpnääre: türeotoksikoos, struuma, viljatus
  • Neerud: kusekivide haigus, pielonefriit, atsidoos
  • Immuunsüsteem: kopsu-, rinnanäärmete- ja kõhunäärme kasvajate tekkerisk, aneemia
  • Nahk, juuksed: hüperpigmentatsioon, juuste hallinemine
  • Veresooned: skleroos, aordi aneurüsm, paralüüs, insult, infarkt, varikoos, arütmia
Vask mängib tähtsat rolli heemi sünteesiprotsessides ja vastavalt siis ka hemoglobiini sünteesis. Seetõttu on tema puudus, nagu ka raua puudus, aneemia üheks tekkepõhjuseks. Vask kuulub tsütokroomi oksidaasi struktuuri – mitokondrite hingamisahela terminaalne ferment – ning sellest johtuvalt on ta hädavajalik rakkudes toimivate energia generatsiooni protsessides. Vasel on väga tähtis ülesanne organismi oksüdantses kaitseahelas, kuna koos tsingiga kuulub ta antioksüdantse fermendi superoksiidi dismutaas ja vereplasmas leiduva antioksüdantse valgu Tseruloplasmiin (Cer) koostisesse ning mis on ka vase edasi kandjaks organismis. Vasel on põletikuvastased ja antiseptilised omadused. Ta reguleerib serotoniini, türosiini, melaniini ja katekolamiini ainevahetust. Vask tõstab insuliini aktiivsust ja soodustab süsivesikute täielikumat utiliseerimisprotsessi. See mikroelement osaleb sidekoe struktuurvalkude – kollageen ja elastiin – formeerumises ning millised kuuluvad luu- ja kõhrkoe, naha, kopsude ning veresoonte struktuuri. Seetõttu võib vase puudusel kergesti tekkida aordi või peaaju veresoonte aneurüsm. Vase puudus põhjustab luukoe demineralisatsiooni ja osteoporoosi. Vask osaleb närvikiude ümbritseva rakumembraani – müeliini – moodustumises ja millede degeneratsioon võib viia sclerosis multiplexi ja teiste raskete närvisüsteemi häirete tekkimiseni.
Seleeni defitsiit soodustab südame rütmihäirete teket (kahinad südames), südame ja veresoonte isheemiatõbe; hüpotüreoosi, papilloomide teket, soole-, rinna-, ja eesnäärmevähi teket.
Sihtmärgid inimorganismis:
  • Hormonaalsüsteem: tsüstid, mastopaatia, piimanäärmete vähk, müoomid, enneaegsed sünnitused, suureneb lapse äkksurma risk, viljatus, eesnäärme hüperplaasia, -adenoom ja -vähk.
  • Silmad: glaukoom, katarakt
  • Soole-seedetrakt: koliit, enterokoliit, hemorroidid, soole ja jämesoole vähk
  • Hingamisteed: pneumoonia, hingamisraskused, umbsete ruumide talumatus
  • Kilpnääre: hormoonide tootlikkuse langus (hüpotüreoos)
  • Maks: hepatiidid
  • Põrn: nõrkus, kõrgenenud kehatemperatuur, liigne higistamine, liigne kaalukaotus, organismi kiire vananemine, onkoloogilised probleemid (lümfoom), põrna ja lümfisõlmede suurenemine
  • Immuunsuse langus: sagedased infektsioonid, -põletikud, -allergiad; organismi kiire vananemine, onkoloogilised haigused; keemia- ning kiiritusravi korral suureneb vajadus peaaegu kümnekordseks
  • Süda, veresooned, veri: südame isheemiatõbi, kardiomüopaatia, müokardiit, perikardiit, kõrgenenud kolesterooli tase, ateroskleroos, infarkt, insult, nina verejooksud.
  • Kesknärvisüsteem: krooniline väsimus, apaatia, depressioon, sclerosis multiplex, Alzheimeri tõbi, kasvajad.
  • Küüned, juuksed: nigel kasv, juuste väljalangemine, läike puudumine
Seleen omab ülitähtsat rolli esmalt tema osaluses ühe tähtsaima antioksüdantse fermendi – seleenisõltuva glutatioonperoksidaasi sünteesis ning milline kaitseb rakke peroksüdatsiooni protsessis tekkivate jääkainete eest, kaitstes seeläbi raku tuuma ja -valgusünteesi aparaati. Seleen on E vitamiini sünergist ning suurendab tema antioksüdantset aktiivsust. Seleen kuulub fermendi joodtüroniin-5-dejodinaas koostisesse ja see kontrollib trijoodtüroniini moodustumist. Ta kuulub lihaskoe valkude koostisesse, mis aga eriti tähtis - müokardi valkude koostisesse. Seleenproteiini näol kuulub ta munandite koe koostisesse. Seetõttu põhjustab seleeni defitsiit antioksüdantse staatuse langust, müokardi düstroofiat, seksuaalfunktsiooni häireid ja immuundefitsiite. Peale selle on seleenil antimutageenne, antiteratogeenne (teratogeen – kahjustav välistegur, mis raseduse ajal toimides võib tekitada loote väärarenguid) ja radiatsiooni eest kaitsev efekt, ta reguleerib nukleiinhapete ja -valkude ainevahetust, parandab reproduktiiv-funktsiooni, normaliseerib eikosanoidide (prostaglandiinid, prostatsükliinid, leukotrüeenid) ainevahetust ja reguleerib kilnäärme ning kõhunäärme tööd. Eelnevale toetudes võib öelda, et seleenil on vananemisvastane toime (geroprotektor).
Kroomi defitsiit soodustab diabeedieelse seisundi arengut, hüpotooniat, infarktide ja insultide teket.
Sihtmärgid inimorganismis:
  • Kõhunääre: talitushäired, insuliini toime häired, magusa talumatus » II tüübi diabeet » insuliini aktiivsuse langus » glükoositaseme tõus vererakkudes (erütrotsüütides, aju-, neeru-silmarakkude fuktsionaalsuse häired);
  • Neerud: lämmastiku balansi häirumine (atsidoos)
  • Kesknärvisüsteem: perifeerne neuropaatia (väsimus, ärrituvus, unetus, uimasus) entsefalopaatia – aju funktsionaalsuse langus (unehäired, mäluhäired, mõttetegevuse aeglustumine, unustamine).
  • Veresooned: südame isheemiatõve areng, ateroskleroos, kõrge kolesterool
  • Nahk: allergia, ekseemid, dermatiit, haavandid
Kroomi tähtsaim bioloogiline roll seisneb süsivesikute ainevahetuse ja vere glükoosi taseme reguleerimises, kuna kroom on madalmolekulaarse orgaanilise kompleksi - glükoosi tolerantsusfaktor (Glucose Tolerance Factor, GTF) koostises tähtsal kohal. Ta normaliseerib rakumembraanide läbilaskvust glükoosile ja tema omastatavusprotsesse rakkudes. Samuti on tal tähtis roll glükoosi deponeerimises ja selles plaanis teeb kroom insuliiniga suurt koostööd. Oletatavasti moodustavad nad koostöös kompleksi, mis reguleerib veres glükoosi taset. Kroom suurendab raku retseptorite tundlikkust insuliini suhtes, kergendades nende koostoimimist ja vähendades organismi vajadust insuliini järele. Ta võimendab insuliini toimet kõikides metaboolsetes protsessides, mida see hormoon reguleerib. Seetõttu on kroom vajalik kõikidele diabeedihaigetele (eelkõige II tüübi diabeet), sest neil haigetel on kroomi tase organismis langenud. Väga suur kroomi defitsiit võib olla diabeedieelse seisundi tekkepõhjuseks. Naistel langeb kroomi tase nii raseduse ajal kui ka peale lapse sündi. Sellega saab selgitada rasedate diabeeti, kuigi seda ei saa pidada ainsaks selle seisundi tekkepõhjuseks. Kroomi defitsiit organismis, millega kaasneb veresuhkru taseme tõus põhjustab ka triglütseriidide ja kolesterooli taseme tõusu vereplasmas ja mis lõpuks võib viia ateroskleroosi tekkeni. Kroomi mõju lipiidide ainevahetusele seostub tema mõjuga insuliini funktsioneerimisele organismis. Kroom omab väga suurt tähtsust diabeedi- ning südame-veresoonkonna haiguste profülaktikas.
Katsed näitavad seda, et kroomi defitsiit põhjustab kasvu kängumist, neuropaatiaid, kõrgema närvitegevuse häireid ning vähendab spermatosoidide viljastamisvõimet. Väga oluline on teada seda, et suhkru liigtarbimine suurendab kroomi vajadust ja tema väljutamist uriiniga. Üks suhkru molekul seob organismis endaga kaks kroomi aatomit.
Tsingi defitsiit mõjutab tugevalt naha head tervist – dermatiidid, akne, haavandid, psoriaas, erosioonid, konjunktiviidid, hepatiidid, tsirroos, gastriit, eesnäärme vähi ja tsüstide teke.
  • Immuunsüsteem: rakkude immuunsus, ägedad respiratoorsed haigused, gripp, viirushaigused, lümfisõlmede suurenemine, keemia ja kiiritusravi korral kordades suurem vajadus.
  • Südame-veresoonkonna süsteem: kõrgenenud kolesterooli tase
  • Maks: hepatiidid, tsirroos, alkoholism, narkomaania
  • Hüpofüüs: laste kasvuhäired, häired poiste sugulises küpsemises, potentsi langus, viljatus
  • Nahk: dermatiidid, ekseemid, furunkulid, akne, haavade aeglane armistumine, troofilised haavandid
  • Juuksed: kõõm
  • Kesknärvisüsteem: isu langus, mälu nõrkus.
  • Eesnääre: adenoomi tekkerisk
  • Kõhunääre: diabeet ja diabeedi eelne seisund
  • Silma võrkkest: nägemisteravuse langus
Tsink kuulub mitmesaja metallofermendi struktuuri aktiivsüdamikku. Ta on hädavajalik DNA ja RNH-polümeraasi funktsioneerimisel, osaledes pärilikkuse informatsiooni ülekandeprotsessides ning valkude biosünteesis ja samaaegselt ka organismi separatiivsetes protsessides. Ta osaleb heemi biosünteesi võtmefermendi tekkeprotsessis, kuuludes seeläbi hemoglobiini koostisesse, ta on vajalik mitokondrite hingamisahelate tsütokroomides, tsütokroom Р-450-, katalaasi- ja müeloperoksidaasi koostises. Tsink kuulub võtme-antioksüdantfermendi Zn ja Cu – superoksiid dismutaasi koostisesse ja indutseerib raku kaitsevalkude metallotienoeniinide biosünteesi olles seeläbi reparatiivse toimega antioksüdandiks.
Tsingil on tähtis roll organismi hormonaalfunktsioonide täitmisel. Ta mõjutab vahetult insuliini tootmist ja funktsionaalset aktiivsustja seeläbi kogu insuliinisõltuvate protsesside spektrit. Meestel osaleb tsink testosterooni sünteesis ja sugunäärmete funktsioneerimisprotsessides ja seeläbi on võimalik seostada organismi tsingitaseme ja potentsi seoseid. Olles 5-alfa-reduktaasi inhibiitoriks, reguleerib tsink testosterooni metaboliidi – dihüdrotestosterooni - taset, mille liigne kogus põhjustab eesnäärme hüperplaasiat. Tsink on hädavajalik ka naise organismile, kuna ta kuulub östrogeeniretseptorite struktuuri, reguleerides seeläbi kõikide östrogeenisõltuvate protsesside kulgemist.
Eluliselt tähtis on tsingi roll tüümuse- ja organismi immuunsüsteemi normaalses funktsioneerimises. Olles retinooli kandevalgu koostises aitab tsink koos A ja C vitamiiniga vältida ja vähendada immuundefitsiite, kuna stimuleerib antikehade sünteesi ja osutab viirustevastast toimet. Tal on haavade ja haavandite kinnikasvamist soodustav toime, ta osaleb maitsemeelte töös ning on hädavajalik kesknärvisüsteemi funktsioneerimises. Sinna hulka kuuluvad ka mäluprotsessid.
Räni defitsiidi  tõttu kaotavad kõõlused oma elastsuse, liigeste liikuvus muutub piiratuks, suureneb luumurdude tekke risk, kahjustuvad südame- ja veenide klapid ja halveneb juuste ning küünte seisukord.
  • Psühhoemotsionaalsed kõikumised
  • Luude- ja hammaste lagunemine
  • Nahahaigused, venitused, tselluliit
  • Kasvajate ja tsüstide areng
  • Seedesüsteemi organite sekretoorse aktiivsuse langus (fermentopaatia)
  • Antiparasitaarne kaitse
  • Juuste väljalangemine, haprad küüned
  • Varikoossed veenilaiendid
  • Südameklappide deformatsioon
  • Südame rütmihäired (defitsiit võib põhjustada hissi kimbu parema sääre kärbumist)
Tegemist on ühe enamlevinuma maakoores leiduva keemilise elemendiga, kuid, mis tavaolukorras on organismile väga raskesti omastatav ja see toimub väga väikeste koguste kaupa. Tal on täita tähtis roll sidekoe struktuuris. Madal räni tase organismis viitab sidekoe nõrkusele ja kõrgenenud juuste-, küünte-, naha-, bronhide- ja kopsu-, veresoonte- ja liigeste haiguste tekkeriskile. Ka haavad ning luumurrud kasvavad halvasti kinni. Räni defitsiidi korral langeb organismi mittespetsiifiline vastupanuvõime haigustele, sealhulgas ka uusmoodustiste tekkele. Räni on vajalik lastele kuna soodustab nende kiiremat kasvu, aitab „ehitada” luustikku ja initsieerib mineralisatsiooniprotsesse. Murdunud luude taastumisprotsessis tõuseb neis räni tase kuni 50 korda.
Enam võib räni leida tüüpiliste polüvitamiinide komplekside koostisest. Enamus dietoloogidest on arvamusel, et normaalselt toitudes on räni vajadus täielikult rahuldatud. Kõik aga pole seda meelt, sest organism vajab seda mikroelementi 20 – 30 mg ööpäevas. Toidu ja joogiveega saame seda 3,5 mg ja õhust 15 mg. Inimese organism on võimeline ööpäevas omastama 9-14 mg räni, mis praktiliselt vastab uriiniga ööpäevas väljutatavale räni kogusele - 9mg.
Räni omastatavus kiudainerikkast toidust on 2 korda kõrgem, kui kiudainevaesest toidust. Huvi räni vastu hakkas kasvama möödunud sajandi 70-80-ndatel ja see võimaldas avastada selle, et räni on sidekoe arengus ja ateroskleroosi profülaktikas asendamatu mikroelement. Räni on kõhre ja luukoe moodustumisel hädavajalik. Ta osaleb glükosamiinglükaanide, elastiini ja kollageeni (juuste, küünte, kõhrede ja sidemete koostisosis) sünteesis ja milleta ei toimu luustiku, veresoonte ja aju normaalset arengut.
Räni aeglustab vananemisprotsesse, tugevdab veresoonte seinu, luukoes on ta vajalik kaltsiumi sidumiseks, mille kohta uurinud ütlevad, et vähenenud luu tihedus on seoses räni defitsiidiga, samuti soodustab see ateroskleroosi teket ja süvenemist. Sellele annab kinnitust uuringu tulemus, mis kinnitab, et ränirikkama toiduga regioonides elavatel inimestel esineb ateroskleroosi tunduvalt vähem. On alust arvata, et räni defitsiit soodustab hüpertoonia ja südame isheemiatõve arengut.
Uuemad uuringud seovad omavahelisse sõltuvusse räni ning alumiiniumi ladestumisega ajusse, mis väga suure tõenäosusega suurendab vanadusnõtruse (Alsheimeri tõbi) tekkeriske. Kui pinnases leidub vähe räni, siis väga sagedasti on seal kõrgenenud alumiiniumi sisaldus ning samasugune suhe esineb ka ajus. Räni on alumiiniumi antagonistiks ning aitab seda ajukoest „välja sikutada”. Samuti aitab räni väljutada organismi ladestunud üleliigset kaltsiumit.
Teadlaste töölaualt
Miks on apteegilettidel ravimeid aina rohkem? Miks haiguste arv ei vähene? Miks inimesed ei tervene?
Vere ja uriini analüüsid näitavad mikroelementide defitsiiti suure hilinemisega ning organismis valitsev reaalne mikroelementide olemasolu neis ei kajastu. Vere- ja uriini analüüs näitab silma eest varjatud protsessi, mis viis haiguse tekkeni, lõppstaadiumit. Organismis toimub mikroelementide kadu pikaajalise protsessi käigus, mille põhjustajaiks on stress, parasiidid ning mikroelementide puudus tarvitatavas toidus.
Ravi keemiliste preparaatidega kõrvaldab ainult haiguse sümptomid… ajutiselt… kuid mikroelementide üha süvenevat vaegust ei suuda kõrvaldada ükski kemikaal. Näiteks, hakkas inimesel valutama pea – ta võttis valuvaigistit – valu tegelik põhjus on aga kroomi defitsiidist põhjustatud veresoonte spasm. Lisandub veel see, et organism püüab keemilist ravimit, kui tema jaoks mitteloomulikku ainet kehast väljutada, ning selleks kasutab ta samuti mikroelemente. Haiguse tegelikest põhjustest mitte arusaamine viib selleni, et haigus  progresseerub ja ei allu enam „traditsioonilisele“ medikamentoossele toimele. Antibiootikumide ja teiste ravimite tarvitamine ei korva organismi mikroelementide defitsiiti!
Kui sagedasti esineb mikroelementide defitsiiti?
«Mikroelemendid pole juhuslikud elusorganismide kudede ja kehavedelike koostisosad. Nad on iidse ja väga keeruka füsioloogilise süsteemi koostisosad, mis osalevad organismide elulike funktsioonide kõikides arengu- ja elustaadiumites ning kõikides regulatsiooniprotsessides.»  
Akadeemik P.A. Avtsyn.
Elav organism saab talle vajalikud mikroelemendid õhust, veest ja toidust. Uuringud näitavad, et enamikke mikroelemente ei leidu mullas, taimedes ega ka toiduainetes. Tagajärjeks on aga kõrvalekalded ja häired tervises. Venemaa elanikel esineb mikroelementide defitsiiti 70 – 90% juhtudest.
Kuidas mikroelementide taset määrata ja kuidas tekkinud vaegustest üle saada
Arstikabinetis pööratakse enamasti tähelepanu ainult joodile ja rauale. Joodile seepärast, et tema vähesusega seostatakse kilpnäärmehormoonide tootmise langust ja rauale seotakse külge silt, et tema vähesus põhjustab hemoglobiini madalat taset. Tegelikkuses aga võib olla kilpnäärme hormoonide madala taseme põhjustajaks seleeni vaegus ja madala hemoglobiinitaseme (aneemia) taga peidab end vase defitsiit.
Teadus-tootmiskoondis «Optisalt» ( www.optisalt.su ) on töötanud välja ning toodab seadet „Iridoscreen“, mille abil saab silmaiiriseid pildistades kiirelt anda hinnangu, millises mikroelementide osas esineb kõrvalekaldeid normaalolukorrast.  
Tsink, seleen, jood, räni, mangaan, vask ja kroom on inimese organismi jaoks elutähtsad mikroelemendid – igaüks neist osaleb organismis rohkem, kui 500-s keemilises reaktsioonis, kas otseselt või kaudselt, läbi teiste abimehhanismide. Nende olemasolust sõltub kõikide teiste mineraalainete omastatavus, vitamiinide ja fermentide aktiivsus jne.
Spetsialistid väidavad: «Meil puudub tegelik ettekujutus sellest, kui palju füüsilises ja vaimses mahajäämuses lapsi oleks võimalik tuua normaalsesse ellu tagasi, kui palju artriite, nahahaiguseid, infarkte-insulte ja teisi vereringehäiretest tingitud „ravimatuid“ haiguseid oleks võimalik ennetada ja ka tegelikult, mikroelementide kaasabil, terveks ravida».
Mikroelemendid pole ravimid! Nad on asendamatud toiteelemendid meie organismi rakkudele, organitele ja organsüsteemidele.
90% sagedasti haigetel lastel on mangaani ja tsingi vaegus – taastada aitab Cromazin. Valulike menstruatsioonidega kaasneb tütarlastel kroomi ja tsingi puudus ja alumiiniumi üleküllus – kompenseerib Cromazin;
munasarjade tsüste saadab räni ja seleeni disbalanss – Maksifam +.
Diabeedihaigetel täheldatakse seleeni, tsingi, kroomi ja mangaani puudust – Maksifam +. Kuse-suguorgansüsteemi haigustele on iseloomulik tsingi vaegus – Zimed. Gastroduodentiidiga kaasneb tsingi, seleeni ja räni vaegus ja alumiiniumi üleküllus – Maksifam+.
Atoopilist dermatiiti saadavad tsingi ja mangaani defitsiit ning kaadmiumi üleküllus.

Tsink, seleen, jood, räni, mangaan, vask ja kroom on need mikroelemendid millede olemasolu ja tasakaalu eest on tarvis regulaarselt hoolitseda. Nad on raskemetallide antagonistideks, see tähendab, et nad on võimelised neid organismist väljutama ja nende kahjustavat mõju neutraliseerima. «Optisalt» pole mitte juhuse tahtel lülitanud mikroelemente antiparasitaarse programmi (Metosept+, Vitanorm+, Baktrum, Maksifam+ (või Cromazin), zimed, Neuronorm, Imcap (või Fomidan) koosseisu. See võimaldab välja lülitada inimese jaoks kõige suuremate mikroelementide konkurentide – helmintide, haigust tekitavate bakterite, viiruste ja seente elutegevuse. See suurendab ja parandab mikroelementide omastatavust ja balansseerida nende hulka väljutatavate raskemetallide arvelt – kui organismis on puuduva mikroelemendi asemel „tühik“, täidetakse see raskemetalliga, mille väljutamisega loomulikud puhastusmehhanismid hakkama ei saa. Samuti viiakse miinimumini radioaktiiivsete metallide kahjustav mõju organitele ja organsüsteemidele.
Profülaktika: 3-kuuline kuur, miile vältel tehakse iga 30 päeva möödudes 1 nädalane paus – igat preparaati 1-2 kapslit päevas.  
Krooniliste haiguste korrtal: kuuri kestus alates 6-kuust kuni soovitud resultaadi saavutamiseni.
 

Lisa kommentaar:
Autor: 
Kommentaar:
Spämmirobotite tõke - trükkige kood mida näete pildil:
  Uuenda*
 

Salvesta kommentaar

Tagasi