«
»

 Uudised (48)Uudiste arhiiv
 19/08/17 Absolute Energy 
 19/08/17 Hüdroplasma 
 19/08/17 Polümedel 
 16/06/16 Vähk on seen! (1)
 25/02/16 Rita seadus 
 17/02/16 Kudede taastamine 
 17/02/16 Antioksüdandid 
 07/11/15 Suguvõsa seadused. 
 18/06/15 Mis on Bemer? 
Liitu uudiskirjaga
Teie nimi:
E-mail:

Silmaiirise uuring


Heatunde MTÜ kasutada oleva programmi abil saab määratleda toksilist koormust, mis mõjutab erinevate organite tööd. Eraldi saab vaadelda erinevate parasiitide tekitatud toksilisi jälgi ning analüüsida nende mõju organismile tervikuna.

Kiirvaatlus kestab max kuni 30 minutit ja maksab 15€
Protseduuri kuulub vikerkesta pildistamine ning kompuuteruuring koos selgitustega. Kaasa saab informatiivsed ja ülevaatlikud materjalid.
Registreerumine: (+372) 5783 3683

Lisakonsultatsioonide hind 30€ / tund

http://fermionam.ru/news/iridoskrining
 
http://www.kunpendelek.ru/mdiag/iridology/

Meetod on väga vana ja teda on kasutanud Egiptuses, Hiinas, Indias ja teistes maades. Kaasaegne iridodiagnostika on seotud ungari arsti  Ignaz von Peczely’ga (1826-1911), kes 19. sajandi lõpus  töötas välja esimese organite projektsioonitsoonide skeemi silma vikerkestal. Kuidas? Lugu selle juurde on järgmine: 11 aastase poisikesena metsas kõndides, leidis ta öökulli pesa ning läks sealt muna näppama. Öökulli-mammale see otse loomulikult ei meeldinud ning lind ründas poisikest ning klammerdus oma küünistega talle kätte. Läks madinaks mille käigus sai linnu jalg vigastada. Poiss märkas, et samal hetkel, kui linnu jalg vigastada sai, tekkis tema samal kehapoolel olevasse silma must triip. See pilt salvestus tulevase arsti mälusse igaveseks. Hilisematel meditsiiniõpingutel Viini ülikoolis, jälgis ta kirurgiakliiniku patsientidel muudatusi silma iirises, mis tekkisid erinevate haiguste puhul. Ta märkas, et silma iirisel vastab igale organile oma kindel piirkond. Mitmeaastase uurimistöö tulemusena töötas ta välja maailma esimese projektsioonitsoonide skeemi silma iirisel. Selle tõttu võib teda nimetada kaasaegse iridoloogia esmaseks väljatöötajaks. 1866. aastal avaldas ta silmadiagnostika alase raamatu, mille epigraafiks oli lause: Silmad pole ainult peegliks hingele vaid on peegliks kogu kehale.

Vikerkesta nimetus - Iris - see on vanade kreeklaste koidujumalanna nimi. Nad arvasid, et hommikuti heidab jumalanna oma sulg-kireva mantli üle kogu taeva ja seetõttu ongi koidikud väga erivärvilised. Siit tuleb ka silma iirise nimetus. Silmade värv on inimestel erinev. Põhjamaades on rohkem sinist, lõunapoole liikudes on ülekaalus pruun kuni mustjaspruun värv.  Värvus sõltub melaniini hulgast.

Väike-Aasia koobastest on leitud tahvleid, millede vanus on umbes 5000 aastat ja milledel on kujutatud inimsilma vikerkesta. Esimeseks teadaolevaks silmaiirise uurijaks loetakse egiptuse preestrit, kelle nimi on El Aks. Temast järgi jäänud kirjeldused on kirjas kahel papüürusel, milledel pikkust 50 meetrit ja laiust 1,5 meetrit. Seda unikaalset uurimust hoitakse esimeses Pabüloni raamatukogus. El Aks püüdis välja selgitada tõbede, mis piinasid vaarao Tutanhamonit, algpõhjuseid. Teatavasti vaevles vaarao  väga paljude tervisehädade käes, ning suri noorelt. .
Preestril olid kaasas mõned anumad, liivakell ja hõbedase, erilise vedelikuga kaetud metallplaadid. Ta vaatas vaarao üle ning küsitles põhjalikult haiguste kohta. Seejärel pani ta Tutanhamoni istuma ning võttis ühe plaatidest ning hoidis vaarao silma vastas, 2cm kaugusel silmast ja seejärel pööras ümber liivakella, mis oli arvestadud 4 minutile. Vaarao istus kannatlikult ja silma pilgutamata. Kui liivakell oli tühjaks voolanud, võttis preester plaadi, ning kallals sellele mingit vedelikku. uuesti asetas ta plaadi silma lähedusse, kuid seekord ainult 30 sekundiks. Seejärel suundus ta oma laboratooriumisse kus keemilise töötlemise käigus ilmusid plaatidele vaarao silmaiiriste kujutised. Milliseid kemikaale või aineid kasutati? Seda pole uurijad veel kindlaks suutnud teha.
Neid iselaadseid fotosid on võimalik näha ka tänapäeval ja nad on hoiul Vatikanis. Erksavärvilised silmapildid metallplaatidel on säilinud kuni tänase päevani. El Aksi kasutatud "värvifotograafia" on jäänud aga saladuseks. Meiе aga saame teada, millised terviseprobleemid kuulsat vaaraod vaevasid.


Möödunud sajandi 50-ndatel areneb see diagnostikameetod edasi nii Venemaal, Euroopas kui Ameerikas. Moskva ülikoolis hakkab tööle E.S. Velhoveri juhtimisel iridoloogialaboratoorium, mis on andnud kaasaegse iridoloogia arengule väga suure panuse. Viimase 25 aasta jooksul on silma uuring arenenud tormiliselt ja seda eriti tänu kompuutritele. Meditsiiniteaduste doktori А.М. Lugova poolt on välja töötatud tervise analüüsi meetod (patent РФ № 2348346; 20.02.2007) ning on välja töötatud iridodiagnostika kaugõppekursus. Lisaks on sellele analüüsimeetodi kõrvale välja töötatud värviimpulss-teraapia ja metoodika stressivastaseks valguskorrektsiooniks, 
Iridodiagnostika võimaldab:
  • individuaalse geneetilise staatuse määratlemist ning soodumust pärilike haiguste tekkeks
  • kindlaks teha organismi adaptiivsusvõimekust sealhulgas psühhoemotsionaalsed koormused ning seisundid ja füüsiline vastupidavus; eelsoodumused neurootilistele ja psühhosomaatilistele ärrituvustele  
  • siseorganite ja närvisüsteemi seisundi kindlaks tegemist, sealhulgas patoloogiliste protsesside eelkliinilised seisundid ja haiguste iridoloogilised tundemärgid
  • tervenemisprotsessi prognoosimine
  • organismi ainevahetusprotsesside olukord ning mürgistused;
  • organite ja organsüsteemide haigussümptomite põhjus-tagajärg seosed, muutused organites.
Meetodit iseloomustab kõrge informatiivsus, võimalus kogu organismi momentaalseks läbivaatuseks, lihtsus, mitteinvasiivsus, kahjutus, patoloogiliste protsesside avastamine enne sümptomite teket, geneetiliste kõrvalekallete määratlemine.
Iridodiagnostikat saab kasutada diagnostikaks ja differentsiaaldiagnostikaks erinevate haiguste ja patoloogiliste seisundite korral, somaatilised ja psühhosomaatilised patoloogiad, valusündroomide allikate välja selgitamine, sealhulgas nn. peegelduv valu. Meetodi abil saab määrata kutsesobivust, valida välja sobivaima profülaktilise meetodi nii raviks, korrektsiooniks kui rehabilitatsiooniks ja samuti ka raviprotsessi efektiivsuse ja sobivuse jälgimiseks.  Iridodiagnostikat saab laialdaselt kasutada erinevate meditsiiniliste ja taastusmeditsiiniliste tervendavate meetodite sobivuse määramiseks: valgusravi, massaažid ja manuaalteraapiad, hirudoteraapia, apiteraapia jne.

 Eristatakse järgmisi metoodikaid:

iridoskoopia – vikerkesta vaatlus
iridofotograafia – vikerkesta pildistamine
kompuuteruuring vastava programmi alusel.
 
 
Peatükk 4.
4.1. Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse ja mikroelementide puuduse hindamine organismi funktsionaalse seisundi põhjal Optisalt Iridoscreen seadme abil.
 
Tervishoiuasutustel ei ole tänapäeval praktiliselt võimalust elanikkonna laialdaseks jälgimiseks parasiitidest tuleneva toksilise koormuse ja mikroelementide puudumise suhtes organismis.
Enne vitamiini-mineraalikomplekside määramist oleks soovitav teada mikroelementide sisaldust patsiendi organismis, et valida sobivaim preparaat ja välistada kõrvaltoimed. Uuringumeetodina organismi eelneva mineraalidesisalduse määramisel elanikkonna tervise jälgimise käigus võiks kasutada vikerkesta testi: organite funktsiooni testimist arvuti abil silma vikerkestalt.
Haiguste diagnoosimine silma vikerkesta alusel on tuntud ammustest aegadest alates. Aastal 1954 õnnestus Heidelbergi arst dr Langil tõestada, et kõikide kehaosade närvilõpmed jõuavad vikerkestale. Märkide tekkimises vikerkestale osalevad vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilised närvikiud. Järelikult põhjustab iga siseelundite koormusest tulenev häire sümpaatilise närvisüsteemi reflektoorse impulsi, millega antakse teade vikerkestale täpselt sellesse kohta, kus asub häiritud organi projektsioon. 
Toetudes Uute Õpetuste Instituudi parasitoloogia osakonna, Teadusliku Loodusraviühingu ja Euroopa Loodusteaduste Akadeemia teaduslikele avastustele on firma Optisalt arendanud välja ja toodab seadet Optisalt Iridoscreen koos arvutiprogrammiga, mis analüüsib silma vikerkesta kujutistest saadud informatsiooni ja näitab kõrvalekaldeid organismi mineraalide ainevahetuses ning mürkide mõju organitele. Arvutiprogrammi abil testimine seadmega Optisalt Iridoscreen võimaldab: 
  • määrata organite saastumise taset parasiitide eritatud toksiinidega;
  • määrata inimese organismi mineraalide tasakaalu häiritust (mikroelementide puudus ja tasakaalu häiritus, nende mõju organite funktsionaalsele seisundile);
  • varakult avastada tervisehäireid, mis võimaldab rakendada ennetavaid meetmeid;
  • kontrollida teostatud ravi efektiivsust.
 
Eelised patsiendi jaoks:
-  vikerkesta skaneerimise protseduur on täielikult valutu ja kahjutu;
-  ei nõua patsiendi jaoks erilisi ettevalmistusi;
-  testimisele ei kulu palju aega;
- organite funktsionaalset seisundit hinnata võimaldavad testimise tulemused on teada kohe uuringu ajal.
Arsti või konsultandi jaoks avarduvad alternatiivse lähenemise võimalused patsiendi tervise taastamisele. 
Seade Optisalt Iridoscreen on kaasaskantav ja mobiilne. Seadet on kerge kokku panna ja lahti võtta, selle mõõtmed on väikesed ning sellel on tavalised sülearvuti kaaned.
Optisalt Iridoscreen seadmega töötamine ei nõua eraldi sisustatud ruumi. Testimise protseduuri võib teha kodustes tingimustes, raviasutustes, sanatooriumites, puhkekodudes, koolides, lasteaedades, teadusasutustes, ilusalongides ja spordiklubides.
Seadet on kliiniliselt katsetatud Vene Loodusmeditsiini Teaduskeskuses ja see on sertifitseeritud (nr 7780315).

Kõikidel meie siseelunditel on projektsioon välisel kestal. Vikerkest on otsekui eriline ekraan, mille kaudu ilmnevad elundite impulsid, mis fikseeritakse sellel nagu kaardil. Silm koosneb 99% sidekoest. Vikerkesta muutused näitavad sisemise mürgituse mõju ulatust sidekoele (veri, lümf, närvisüsteem, elundid). Vikerkesta testimise peamine väärtus on süsteemne lähenemine organismile. Meetodi põhieesmärgiks ei ole konkreetse diagnoosi panek vaid muutuste selgitamine. Silmad võivad tunnistada inimese terviseseisundist. Põnev rohekas vikerkest ei anna tunnistust mitte silmade salapärasest võlust vaid maksa ja sapipõie häiretest ning seedeprobleemidest. Täppe, tähne ja muid kummalisi kaunistusi tervete inimeste vikerkestal ei esine.
Vikerkesta testimine ei asenda traditsioonilisi uuringumeetodeid (ultraheli, röntgen), kuid täiendab neid, sest nende meetodite ülesanded on erinevad. Traditsioonilised meetodid on suunatud haiguste kulminatsiooni fikseerimisele. See ei anna vastust küsimusele, miks teatud inimesel kujuneb välja see või teine protsess.
Vikerkesta muutused, mis kajastavad organite funktsionaalseid häireid ja nende seisundit, võivad anda infot teostatud ravi toime kohta alles 6 kuu möödumisel taimsete preparaatide kasutamisest.
Krooniliste haiguste sümptomid ei avaldu, on ebaselged või puuduvad täielikult keemiliste vahenditega teostatava ravi taustal. Vikerkesta test annab võimaluse määratleda sel ajal organismis toimuvaid protsesse.
 4.1.6. Funktsionaalsed kõrvalekalded
Organite funktsionaalsed muutused leiavad aset parasiitide poolt eritatavate toksiinide (mürkide) ning pika aja jooksul organismi sattuvate toksiliste metallide koosmõju tulemusena. Need protsessid toimuvad organismis pidevalt. Toksilist koormust mõõdetakse  0- 100 %.
Ebapiisav mikroelementide tarvitamine, stress ning suurenenud füüsiline või vaimne pinge koormavad sidekudede kohanemisvõimet. Tekib vajadus mikroelementide ümberjagamiseks (depoona toimivatest organitest võtmiseks), et toetada olulisi bioloogilisi protsesse ning tuua seejuures ohvriks teisejärgulised protsessid (näiteks lakkab ensüümide tootmine). Sellist perioodi nimetatakse mikroelementide varjatud puuduseks ning haigestumise märke veel ei esine. 
Mikroelementide tasakaalu tabel. Mikroelementide tasakaal tähendab peaaegu täielikult rohelise värviga täidetud mikroelementide skaalat.
Kui mõned mikroelementide skaalad ei ole täielikult täitunud (kaldub mikroelemendi puuduse suunas) rohelise värviga või esineb punane värv, on tegemist vajaliku elemendi ebapiisava sisaldusega, mis toob kaasa toksiliste metallide kuhjumise ning see mõjutab omakorda teiste mineraalide tasakaalu (kaltsium, räni).
 
2. osa.
 
Testitavate organite anatoomia ja füsioloogia. Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju organite funktsionaalsetele muutustele. Mikroelementide tasakaalu puudumise mõju organite funktsioonile.
 
4.2.1. Neerud. Neerud, kusepõis ja kuseteed moodustavad ühiselt kuse-suguelundkonna. Neerud, nahk, lümfisüsteem, kopsud ja soolestik viivad organismist välja jääkaineid ning toimivad erituselunditena.
Neerud on elutähtis organ. Neerusid ümbritseb sidekoest kest. Neeru võib tinglikult jagada kaheks kihiks: koore ja säsi osa. Neerudes leidub lisaks ka veresooni, mille seisundist ja läbitavusest sõltub neerude eritusfunktsioon.
Neerude ülesandeks on vere puhastamine ainevahetuse toksilistest jääkidest. Neerudes toimub vere filtreerimine, mille käigus eemaldatakse jääkained ja metallide soolad. Neerud toodavad vedelat jääkainet uriini. Seda ülesannet täidavad tuhanded imeväikesed filtreerivad nefronid. Iga nefron koosneb neerukehakestest ja kapillaarsetest veresoontest. Neerude normaalse funktsioneerimise puhul liiguvad vesi ja selles lahustunud keemilised ained vabalt läbi neerukehakeste neerutorudesse. Torukesi läbivad vesi ja organismile vajalikud soolad peavad imenduma tagasi vereringesse. Mainitud protsessi normaalses toimumises osalevad mikroelemendid, mida nimetatakse eluliselt olulisteks ja mida organism peab saama toiduga regulaarselt ning optimaalses koguses. 
Neerude ülesandeks on elektrolüütide taseme säilitamine mikrolementide kindla tasakaalu abil. Happe-aluse tasakaal määrab ära teiste organite ja organismi süsteemide adekvaatse funktsioneerimise (normaalse, optimaalse töö). Happe-aluse tasakaalu puudumist happelisuse suunas nimetatakse atsidoosiks.
Parasiitide esinemine, mikroelementide puudus (tsingi, seleeni, mangaani, kroomi ja vase ebapiisav sisaldus organismis) või nende elementide tasakaalu puudumine seoses toksiliste metallide kuhjumisega nagu naatrium, alumiinium või raskemetallid plii, kaadmium ja teised põhjustavad neerufunktsiooni häireid ning välja kujuneb neerupuudulikkus. Neerupuudulikkuse sündroom ei ole diagnoos ega iseseisev haigus, kuid see võib põhjustada erinevaid neeruhaigusi või neerukomplikatsioone, mis toob kaasa rasked tagajärjed kogu organismile. Toimub autointoksikatsioon ehk organismi mürgitusseisund seedimise lõpp-produktide tõttu soolestikust ning ainevahetuse lõpp-produktide toimel (väljendub kudede kärbumisena).
Рarasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju neerude funktsionaalsele seisundile. Neerud on vähe kaitstud parasiitide sissetungi ja elutsemise vastu ning parasiidid valivad need sageli elukeskkonnaks. Parasiidid liiguvad verega neerukudedesse asustades ja kahjustades neerukude. Parasiidid katkestavad neerude normaalse töö ning tekitavad põletikku. Kapsli tundlik kude annab haiguse impulsid edasi kõikidesse organitesse. Kui parasiidid elutsevad koores, kujuneb välja püelonefriit. Kui parasiidid on asunud elama sügavamal säsis, nimetatakse seda haigust glomerunefriidiks ja see kulgeb palju raskemalt kui püelonefriit.
Parasiite sunnib sügavamale säsisse ümber asuma külm.  Eriti ägeneb haigus organismi jahtumise korral (langeb tsingisisaldus, väheneb vastupanuvõime viirustele ja bakteriaalsetele infektsioonidele, mis soodustab nende kiiret paljunemist).
Neerukoe valguline koostis on osaliselt sarnane ainuraksete parasiitide ja bakterite valkudega. Ureaplasma (Ureaplasma urealyticum) on väga väikesed bakterid, mis elutsevad kuseteede limaskestadel. Stressiseisundis, immuunsuse nõrgenemise või infektsiooni korral suureneb nende hulk järsult ning tekib põletikureaktsioon.  
Schistоsoma haematobium, on veresoontes elutsev kameeleonist parasiit. Parasiitide ja nende munade kogunemispaikades muutub veresoone valendik põletikuliseks. Schistоsoma põhjustab põletikulisi protsesse kusepõies, kusejuhades (veri ja lima uriinis), urineerimishäireid, enureesi, alakõhuvalu, nimmevalu ja põiepõletikke.
Neerufunktsiooni kahjustab neerukivide teke (toksiliste metallide naatriumi ja alumiiniumi ning raskemetall plii liigne kuhjumine, millele on omane ladestuda vereplasmas). Tekivad põletikulised neeruhaigused püelonefriidid ning põiehaigused nagu kivide ja uuriste teke, organismi vastupanuvõime vähenemine ja korduvate bakteriaalsete infektsioonide esinemine (püeliit).
Neerupuudulikkuse kujunemisele viitavad pahkluutursed, sagedased külmetused, kõrgenenud vererõhk, aneemia, seedehäired (oksendus, kõhulahtisus või kõhukinnisus), võimalik on igemete veritsus ja ebameeldiv hingeõhk. Parasiitide olemasolu ja mikroelementide puuduse tunnused on ägeda neerupuudulikkuse sümptomid.
Äge neerupuudulikkus võib tekkida kuseteede ummistumise korral kividega, verehüüvetega, neerukoele suruvate tursete tõttu, näiteks kui veresoontes elutsevad Schistоsoma ning paiknevad selle munad.
  • Ägeda neerupuudulikkuse seisund võib kujuneda mõne tunni kuni mõne päeva jooksul. Selle seisundi raviks on vaja pikaajalist teraapiat (6 kuud kuni 2 aastat). 
  • Neerufunktsiooni järkjärguline alanemine kuni hetkeni, mil neer kaotab 75 % oma funktsioneerimisvõimest, võib kulgeda asümptomaatiliselt.
Ravimite organismist väljaviimisel jäetakse ainuraksed parasiidid hooletusse ning nende paljunemiskiirus kasvab mitmekordseks (nn. šišogoonia). Kui võetakse antibiootikume, mis põhjustavad parasiitide kohese hukkumise (laia spektriga), liiguvad urogenitaalpiirkonna ainuraksed (klamüüdia, trihhomoonas, ureaplasma) veresoontesse, millest algab põletikuline protsess südames ja veresoonkonnas ning sellega seonduvad haigused. Kes on lapsena sageli angiini põdenud, põeb täiskasvanuna sageli neeruhaigusi glomerunefriiti või püelonefriiti.
Uro-genitaalsüsteemi parasiit trihhomoonas, mükoplasma jt seened võivad elutseda neerudes. Need võivad moodustada  kolooniad, mis väljenduvad tursete ja kobaratena. Selliste haiguste tagajärgi ei ole raske ette aimata: kui normaalselt väljutatakse neerude kaudu teatud kogus naatriumi ning sellega seotud vesi, siis teatud kudede osa funktsiooni alanemise korral, mis seotud naatriumi väljutamisega, väljutatakse vett oluliselt vähem ja kujuneb krooniline neerupuudulikkus.    
Muutused gaaside keemilises koostises (õhus leiduvate raskemetallide sissehingamine) ja vedelikes (parasiitide ja raskemetallide tekitatud toksiinide kuhjumine, mikroelementide tasakaalu puudumine või puudus), mis toidavad neid organeid ja süsteeme, väljenduvad kiiresti neerude tervises!
  • Ravimimürgitus. Sulfaniilamiidid, aspiriin, mõned antibiootikumid ja diureetilised preparaadid ning muud ravimid võivad põhjustada ägedat või kroonilist neerupuudulikkust.
  • Neerukoe krooniline haigestumine, kõrge vererõhk, nn renovaskulaarne hüpertensioon, neerukivid, sidekoe haigused ja diabeet põhjustavad neerupuudulikkust.
  • Igale sellisele seisundile on iseloomulik teatud mikroelementide nagu tsingi, seleeni, joodi, kroomi või mangaani puudus. Seleeni- ja tsingipuuduse taustal suureneb neerukivide tekke ja nefropaatia risk.
Neerupuudulikkuse korral kasvab organismi mürgitatuse tase, mille suhtes on väga tundlik kesknärvisüsteem. Tekivad tugevad peavalud, üldine loidus, kuid samaaegselt ärrituvus, võib kujuneda segasus.
  •  Need sümptomid tähendavad, et neerud on kaotanud võime kontrollida vere koostise elektrolüütilist tasakaalu ning sellega kaasneb vere koostise muutumine makro- ja mikroelementide osas (suureneb kaltsiumi ja kaaliumi tase).
 
Oluliste mikroelementide mõju neerude funktsionaalsele seisundile.
Neerudel on võime koguda mangaani ja molübdeeni ning talletada neid. Mangaan annab veresoontele elastsuse (Мaksifam, Cromazin). Vase puudus põhjustab läbitavuse suurenemist (hüperelastoos), sidekoe düsplaasiat ning tekitab kollageeni ja elastiini moodustumise häireid. Organismi ebapiisav vasesisaldus soodustab põletikuliste reaktsioonide kujunemist (Zimed).
Molübdeenipuuduse korral on häiritud imendumine (ksantiini resbsorbtsioon), mis viib kivide moodustumiseni (ksantiin). Selle puhul alaneb oluliselt kusihappe sisaldus vereseerumis ja uriinis. Ensüümi sulfitoksüdaasi geneetilist defekti (mille sünteesis on vajalik molübdeeni osalus), iseloomustab sulfaatide eritumise suurenemise uriiniga. Nendel juhtudel on neerude haigestumise ennetamiseks eriti olulisel kohal parasiitidevastase programmi preparaatide tarvitamine (Metosept, Vitanorm, Regesol, Baktrum, Maksifam, Zimed, Fomidan).
Seleen, tsink, ja E-vitamiin (Maksifam) ja teised antioksüdandid (Imcap, Fomidan) takistavad neerudes degeneratiivsete muutuste kujunemist. Tsink, seleen ja mangaan osalevad rakkude aninevahetusprotsessi produktide, mürkide ja parasiitide elutegevuse toksiliste produktide  neutraliseerimisel.
Need toimivad kaadmiumi, plii, elavhõbeda ja alumiiniumi antagonistidena (eriti aktiivsed on selles kontekstis tsink ja seleen) ja vähendavad toksilistest metallidest tulenevaid kudede kahjustusi.
Toksiliste metallide rohke kuhjumise mõju neerude funktsionaalsele seisundile.
Raskemetallide või toksiliste metallide kaadmiumi, plii, alumiiniumi ja elavhõbeda krooniline mõju neerudele viib varem või hiljem neerupuudulikkuse tekkeni. Rahva tervisest annab tunnistust tualeti lõhn. Kui lõhn ei võimalda rahulikult avalikust tualetist mööda kõndida, on rahva tervise seisund masendav. Normaalne uriin ei haise, see on omane vaid kontsentreeritud uriinile, mis sisaldab massiliselt toksiine. 
Plii hävitab neerukude (nefropaatia), lisaks blokeerib plii organismis olulisi ensüümide süsteeme, näiteks molübdeeni osalemist ensüümides.
Kaadmiumi kahjumine Cd võib põhjustada neerupuudulikkust (nefropaatia, valgu esinemine uriinis). Kaadmium satub organismi veega ning selle kuhjumist soodustab suitsetamine, sest üks pakk sigarette sisaldab 2-3 annust kaadmiumi. Kaadmiumi antagonistid on tsink ja seleen, mille puudus soodustab kaadmiumi kuhjumist.
Аlumiinium kuhjub vereplasmas ja neerukoes ning põhjustab kroonilist neerupuudulikkust. Mürgine toime neerupuudulikkusega patsientidele avaldub kesknärvisüsteemi, luustiku ja hemoglobiini  probleemidena (entsefalopaatia, osteomalaatsia, osteodüstroofia, mikrotsütaarne hüpokroomne aneemia.
Arseeni (As) kuhjumisel kujuneb neerupuudulikkus. Arseeni toime tugevneb seleeni ja tsingi puuduse korral.  
Elavhõbe ja selle ühendid sadestuvad neerudes ning põhjustavad neerutorude epiteeli hävimist ja  nekrootilist nefroosi (kudede kärbumine). Lisaks on elavhõbeda kuhjumisel järeltulevaid põlvkondi kahjustav toime.
Neerudele ja nende funktsioonile avaldab mõju ka teiste elementide tasakaalustamatus. Näiteks kroomi sisaldus põhjustab nefropaatiat ja liigne fosfori kuhjumine mõjub negatiivselt neerude eritusfunktsioonile.
 
Mikroelementide tasakaalu puudumine organismis:
  • Kuseteede kivide korral
esineb tsingipuudus.
toksiliste metallide ja raskemetallide kuhjumine: alumiinium, naatrium, kaadmium.
Soovitav programm: Мetosept, Vitanorm, Maksifam, Baktrum, Regesol, Neuronorm.
 
Parasiitidevastase programmi mõju neerudele
  1. Neerude eritusfunktsiooni taastamine
Kroonilise neerupuudulikkuse ravis võib saavutada suurepäraseid tulemusi piisavalt lihtsate vahenditega, mille peamine toime seisneb neerude toetamises nende puhastava funktsiooni täitmisel.
Neerupuudulikkuse puhul peab ravi olema suunatud neerufunktsiooni kahjustanud põhjuse kõrvaldamisele ning samaaegselt tuleb toksilised ained organismist välja viia – Metosept, Vitanorm (mürgitusevastane, põletikuvastane, kergelt diureetiline)
Regesol taastab neerude sidekudet.
Imcap ja Fomidan taastavad kapillaarset vereringet ja stimuleerivad vereloomet. Kui põletikuline protsess või kivide moodustumine algab, kõrgeneb vererõhk ja kujuneb aneemia.
Neerude funktsiooni täitmisele aitavad kaasa järgmised ravimtaimed: nõges, münt, jänesekäpp, saialille õied (Regesol), südamerohi (Neuronorm), kibuvitsamarjad (Cromazin), takjajuur (Metosept, Vitanorm), mida on traditsiooniliselt kasutatud neerude seisundit parandavates ravimtaimesegudes.
Parasiitidevastse programmi preparaadid sisaldavad tasakaalustatult mikroelemente nagu rauda, kaltsiumi, magneesiumi, räni, boori, väävlit jm. Preparaatide kompleksi tarvitamine parandab mineraalide ainevahetust, soodustab kivide peenestamist, nende lagundamist „liivaks“ ja neerudest väljapesemist samuti,  nagu see toimub aparaatse ravi korral. Neerukivitõvega patsientidel täheldatakse 1-2 kuu parasiitidevastase programmi tarvitamisel väga harva neerukoolikuid.
Kes on lapsena sageli angiini põdenud, põeb täiskasvanuna sageli neeruhaigusi. Antibiootikumid toimivad kõige lihtsamatele ainuraksetele parasiitidele kõige tugevamate instinktide nagu enese alalhoiu ja paljunemisinstinkt käivitumise stiimulina. Mõned tugevad antibiootikumid soodustavad ainuraksete „peitumist“, need muutuvad inaktiivseks (spoorid, tsüstid) ning ei ole manustatud antibiootikumidele vastuvõtlikud, teised antibiootikumid aga sunnivad neid peituma vereloome elementidesse (erütrotsüüdid, lümfotsüüdid).
-  Мetosept ja Vitanorm toimivad põletikuvastase vahenditena kuseteede limaskestade krooniliste põletike korral, samuti on neil kerge diureetiline, rahustav ja valuvaigistav toime. Metosept toimib loodusliku antibiootikumina ning hävitab koos Vitanormiga parasiitide sümbiootilised sidemed, toimib kõikides arenguetappides olevatele parasiitidele ning viib välja nende elutegevuse produkte ja mükotoksiine.  
-    Baktrum adsorbeerib toksiinid, taastab urogenitaaltrakti mikrofloorat. Looduslike räniühendite toimel (neid sisaldavad Metosept, Vitanorm, Regesol ja Baktrum), millel on oluline osa kaitsvate ränsisaldavate kolloidide moodustamisel, mis kaitsevad kuseteede seinu erinevat liiki lahustumatute soolade moodustumise eest (uraadid, oksalaadid, fosfaadid) ning liiva ja kivide tekke eest neerudes. 
-    Fomidanil on antibakteriaalne toime, see parandab verevarustust, taastab limaskesti.
-    Maksifam avaldab süsteemset antioksüdantset toimet, on üldtugevdav, põletikuvastane ja trihhomoonaste vastane, taastab seleeni, tsingi, mangaani ja kroomi tasakaalu.
-      Zimed toimib põletikuvastaselt.
 - Regesol kiirendab limaskestade granulatsiooni ja epiteeli moodustumist, tal on põletikuvastane ja antibakteriaalne toime. 
-   Neuronorm on rahustav (sedatiivne), põletikuvastane, valuvaigistav, spasmolüütiline ja vererõhku alandav.  
 
4.2.2. Neerupealised оn endokriinse ja hormonaalse süsteemi organid. Väliskihis (neerupealiste koores) moodustuvad kortikosteroidid, mis on vajalikud väga mitmete funktsioonide jaoks, kaasa arvatud soolade tasakaal. Keskosa eritab adrenaliini ja noradrenaliini, mis on olulised „võitluses ja lendamisel“ ning vastutavad stressi ja erutuse eest.
Erituvad hormoonid toetavad veresoonte toonust (vegetodüstoonia).
Endokriinne süsteem hõlmab neerupealiseid, ajuripatsit, kilpnääret ja kõhunääret. Neerupealised, munandid (munasarjad), kilpnääre ja ajuripats vastutavad organismi hormonaalse tasakaalu ja elujõu eest, mõjutavad suguelundeid ja piimanäärmeid.  
Neerupealised on väga tundlikud toksiliste ainete suhtes. Parasiitidest tulenev toksiline koormus ja raskemetallide mürgitus häirivad hormonaalsete elundite tööd ja tekitavad nende funktsionaalseid häireid. 
Kroomi, mangaani, tsingi, seleeni ja vitamiinide kompleks tagab organismile oluliste hormoonide sünteesi (Zimed, Cromazin, Maksifam). Plii häirib kilpnäärmehormoonide, adenohüpofüüsi troopsete hormoonide, neerupealise hormoonide ning gonadosteroidide sünteesi. Vitanorm, Baktrum ja Maksifam suudavad viia välja raskemetalle. Metoseptil on mürgitusevastane toime, Regesol taastab kudesid, Fomidan toimib antioksüdandina vabade radikaalide vastu.
Soovitav programm: Мetosept, Vitanorm, Baktrum, Maksifam, Fomidan (Imcap), Regesol.
 
4.2.3. Emakas оn naise suguorgan, mille põhiülesanne on reproduktiivne – anda elu uuele inimesele.
Emakas on lihaseline organ, mille paks sein on kaetud kilega, milles leidub rohkelt veresooni. Seestpoolt kinnitub emaka seinale viljastatud munarakk (millest areneb embrüo) ning hakkab kujundama platsentale sarnaseid struktuure. Raseduse jooksul tõuseb emakas vaagna kõrguselt rinna alla vastavalt loote kasvule.
Emakaõõnt katvat limaskesta nimetatakse endomeetriumiks. Menstruaaltsükli ajal täitub see verega, olles valmis vastu võtma munarakku. Viljastatud munarakk kinnitub just endomeetriumile, kus tulevase lapse embrüo kasvab ning toitub esimesed kolm kuud. Kui viljastumist ei toimu, siis endomeetrium hävib ja väljub, st et algab menstruatsioon.
Munarakk liigub munasarjast emakasse mööda munajuhasid. Need on paarisjuhad, mis ühendavad munasarju emakaga. Kitsast kaela tupe ja emaka vahel nimetatakse emakakaelaks. Lihaselist kanalit, mis viib emakakaelalt väliste suguelunditeni, nimetatakse tupeks. Tupe seinad on kaetud limaskestaga. Naiste tupe mikrofloora sõltub munasarjadest funktsionaalsest tegevusest. Tupe mikrofloora seisund on lahutamatult seotud organismi kõikide limaskestade seisundi ning immuunsusega.
Tupe happesus muutub ja sõltub menstruaaltsüklist, saavutades maksimumi veidi enne menstruatsiooni ning taastub uuesti menstruatsiooni perioodil. Need muutused võimaldavad kasvada bakterite populatsioonil, mis suurendab tupes põletikuliste protsesside arengu riski.
Hormonaalse tasakaalu muutused (Mn, Zn, Сu puudus ning toksilise alumiiniumi või raskemetallide kaadmiumi ja plii liigne kuhjumine põhjustavad östrogeeni ja progesterooni taseme muutusi), immuunsuse langus (tsink ja seleen, T-raku immuunsus), antibakteriaalne ravi (antibioorikumid), põetud kuseteede haigused, immuunsust pärssivate või hormonaalsete ravimite tarvitamine viivad tupe mikrofloora muutumiseni (Baktrum- tupe mikrofloora taastamine, Zimed – kudede immuunsuse tõstmine, Maksifam või Cromazin– hormonaalse tasakaalu taastamine, Metosept ja Vitanorm – mürkide eemaldamine, antibakteriaalse ravi tagajärgede kõrvaldamine).
Parasiitide tegevusest tuleneva toksilise koormuse mõju emaka funktsionaalsele seisundile. Schistоsoma haematobium vorm parasiteerib veres. Helmintide ja nende munade sissetung mõjutab kahjulikult naise reproduktiivset süsteemi. Veresoonte kahjustused põhjustavad sügavate haavandite teket ning kudede ja organite mulgustusi, toimub nakatumine mikroobide, viiruste, ainuraksete ja seentega. Emakas tekivad polüübid, polüpoosid, endometriidid, endometrioosid, esinevad menstruaaltsükli häired, enneaegsed sünnitused. Tupe limaskesta põletik (kolpiit) tekitab emakakaelal lõhesid ja polüüpe.
Klamüüdia on rakusisene parasiit, mis tungib läbi suguorganite, hingamisteede, seedelundite ja silmade limaskesta, paljuneb rakusiseselt retikulo-endoteeli rakkudes, lümfirakkudes ja epiteeli rakkudes. Klamüüdia hävitab rakke, nende sisu satub verre ning põhjustab mürgitust, allergiaid ning erinevate siseorganite funktsionaalseid häireid, mis viivad põletikuni.
Lisaks aktiveerib klamüüdia potentsiaalselt patogeense mikrofloora, mis tähendab, et senini inaktiivsena püsinud mikrofloora hakkab paljunema ja põhjustab haigestumise. Klamüüdia on sümbioosis trihhomoonastega. Trihhomoonas toitub klamüüdiast, kuid klamüüdia suudab piisava kiirusega, enne kui trihhomoonas jõuab ta omastada, moodustada enda ümber vakuooli ehk „majakese“, milles rahulikult elada ja paljuneda. Seetõttu juhtubki, et inimene, kellel klamüüdia välja raviti, haigestub taas. Naistel põhjustab klamüüdia emakakaela erosiooni, millega kaasneb krooniline herpes ning suguelundite limaskestade kahjustused.
Urogenitaalne trihhomoonas tekitab suguelundite limaskestade ja kusepõie põletikke ning on viljatuse ja enneaegsete sünnituste põhjuseks. Trihhomoonased võivad muunduda, luua liikumatuid või nõrgalt liikuvaid „jalakestega“ vorme  (mis kahjustavad epiteelkoe rakke), vorme, mis tekitavad turset (fibromüoome). Vähk, rakkude pahaloomulised muutused ja parasiitidega nakatumine on ainurakse parasiidi trihhomoonase inaktiivse oleku tagajärjeks.
Kõik viljatuse all kannatavad naised teavad kandidoosi sümptomeid. See seen kahjustab emaka epiteeli. Tulevane laps areneb kolm kuud seene mütseeliga nakatatud emaka limaskestas. Seene poolt eritatud toksiinid kahjustavad tema pea- ja seljaaju ning kesknärvisüsteemi.
Loodet ümbritsev platsenta võib mikroorganismidele kuni helmintide vastseteni läbitav olla, mis tähendab, et raseda naise looteveed ei pruugi olla steriilsed. Laste haiguse põhjuseks on nende vanemate veri.  Veri on kogu informatsiooni vanematelt lastele edastamise loomulik tee. Parasiidid võivad verest läbi platsenta lootesse tungida (toksoplasma, klamüüdia, trihhomoonased, seened). Tulevikus saab laps diagnoosi kesknärvisüsteemi üldistunud mükoos või sageli põdev laps. Tal on raskused kollektiivis kohanemisega, õppimisega, psüühikahäirete ja neurooside kalduvus.
 Bakteriaalne vaginoos raseduse ajal võib saada raseduse katkemise põhjuseks. Bakteriaalne vaginiit, mille põhjustajaks on Mobiluncus ja Mycoplasma hominis, on seotud uusmoodustistega emaka rakkudes, mis omakorda suurendab kasvajate riski.
Oluliste mikroelementide mõju emaka funktsionaalsele seisundile
Seleen on antioksüdant ja kaitseb rakke väärastumise ning geneetiliste muutuste eest. Soodustab raku normaalset arengut, aitab ennetada platsenta arengupeetust;
Seleen on koos koobalti ja tsingiga raku kromosoomihäirete ennetaja (tursed ja uusmoodustised, loote geneetilised arenguhäired).
Seleeni peamised ülesanded:
  • antioksüdant;
  • viirustevastane toime;
  • antibakteriaalne toime;
  • diureetiline toime;
  • põletikuvastane toime
Tsink. Naine peab teadma, et antibeebipillid vähendavad organismis tsingi taset. Günekoloogiliste operatsioonide järgselt on naised tavaliselt kuu aega või isegi kauem haiglas. Kui nädal enne operatsiooni võtta parasiitidevastast programmi koos mikroelementide kompleksiga (tsink, seleen, vask), on tervenemine oluliselt kiirem.
Tütarlaste ja naiste valulikud menstruatsioonid on sageli seotud organismi ebapiisava tsingi- ja kroomisisaldusega.
Мangaan osaleb rakkude ainevahetuse protsessides ja toimib antioksüdandina. Ebapiisav sisaldus võib põhjustada asteenilisi seisundeid, apaatiat, depressiooni, sealhulgas sünnitusjärgset ja kevadist meeleolu langust. Funktsionaalset viljatust põdevatel naistel seostatakse emaka võimetust loodet kanda mangaanipuudusega. Lapse kaasasündinud mangaanipuudus on otseses seoses laste tserebraalparalüüsi ja krampide tekkega (prof. O.A. Gromova).
Vask avaldab selget põletikuvastast toimet (põletikuliste reaktsioonide tekke kalduvus), osaleb sidekoe sünteesis (munajuhad, häälepaelad) ning on vajalik hormoonsüsteemile (kilpnääre, kõhunääre).   
Jood - sugulise arengu häired, naise fertiilsuse vähenemine. Naistel raseduse esimesel trimestril ning vastsündinutel on aju arenguks eriti oluline piisav joodi ja seleeni tase. Joodivajadus sõltub vanusest ja füsioloogilisest seisundist: sugulise küpsemise, raseduse (osaleb rakkude jagunemisel) ja imetamise perioodil see kasvab.    
Toksiliste metallide kuhjumise mõju emaka funktsionaalsele seisundile
Naise organismi saastumine toksiliste metallidega mõjutab eelkõige lapsi, kuna erinevate kahjulike elementide intensiivne kuhjumine toimub juba platsentas.
Kaadmiumi imendumine on lootel ja vastsündinud oluliselt suurem kui täiskasvanutel; samuti naistel kõrgem kui meestel. Kaadmium on väga mürgine ning tungib kergesti inimese organismi seedeelundite kaudu ja lootesse platsenta kaudu ning vee puhastamiseks kasutatavad filtrid ei toimi kaadmiumi vastu.   
Plii kuhjumine raseda naise vereplasmas tekitab spontaansete abortide riski (plii pärsib kilpnäärme hormoonide, adenohüpofüüsi troopsete hormoonide, neerupealiste hormooni ja gonadosteroidide sünteesi), see kuhjub loote luudesse.   
Elavhõbe ei anna sümptomeid ning selles seisneb tema ohtlikkus. Elavhõbe kuhjub organismis vähehaaval, mistõttu kuhjumine võib avalduda järgmistes põlvkondades (hirm, närvilisus, progresseeruvad psüühikahäired ja arengupeetus, immuunsuse langus, valgete vereliblede arvu vähenemine).
Naistel, kellel organismis on palju raskemetalle, kulgeb rasedus tüsistustega ja lootel esinevad erineva raskusastme patoloogiad. Lastel, kelle organismis on kaasasündinud suur raskemetallide sisaldus, esinevad psüühilised kõrvalekalded ning närvisüsteemi häired: suurenenud väsimus, ärrituvus, mälu halvenemine, nutusus, solvumine, agressiivsus, vegetatiivse regulatsiooni häired, regulaarne öine uriinipidamatus, psüühilise arengu ja kõne mahajäämus ja kogelemine.
Toksiliste metallide kuhjumine: plii, kaadmium, arseen tõrjuvad välja tsingi, seleeni ja mangaani, mis põhjustab uusmoodustisi ja kasvajaid.
 
Funktsionaalne viljatus ja raseduse iseeneslik katkemine, taastumine peale sünnitust
Kui naine ei suuda rasestuda, kuid arstid ei leia selleks mitte mingisuguseid füsioloogilisi põhjusi ei naise ega mehe organismist, nimetatakse seda funktsionaalseks viljatuseks.
  40% juhtudest on funktsionaalse viljatuse põhjus naises, 40% juhtudel mehes ja 20% mõlemas abikaasas. Kuna loode ja vastsündinud ammutavad eranditult kõik „ehituslikud“ ressursid ja toitained ema organismist, kaitseb funktsionaalne viljatus ema ja tulevase lapse organismi väärarengute ja raseduse katkemise eest ning mikroelementide puudusest tuleneva rinnapiima puuduse eest.
Jääb veel üle mainida, et kõik tuntud viljatusravi võtted, kaasa arvatud kunstlik viljastamine IVF (in vitro fertilization,), maksavad kümneid tuhandeid dollareid, kuid on efektiivsed vaid 25% juhtudest. See tähendab, et mees ja naine peavad aktiivselt osalema oma organismi seisundi parandamises.
  • Parasiitidevastane programm on bioloogiliselt aktiivsete ühendite ning reproduktiivtervist tugevdavate vitamiinide ja mineraalide kompleks, mille tarvitamine peaks eelnema kõikidele teraapiatele ning see suurendab oluliselt naise võimalusi normaalseks raseduseks ja sünnituseks.   
  • Parasiitidevastase programmi kuur ei garanteeri loomulikult 100% edu, kuid see suurendab siiski oluliselt naise võimalusi rasestuda loomulikul teel (või kunstlikult), sünnitada terve laps, toita teda kvaliteetse rinnapiimaga ning sealjuures säilitada oma tervis raseduse ja imetamise ajal. 
Funktsionaalne viljatus on üks organismi enneaegse vananemise sümptomitest, kuna viljastumise tõenäosus ja naise vanus on omavahel seotud. Kui 20-30-aastane noor naine ei suuda rasestuda, on tema organismi füsioloogiline seisund 35-45-aastase lähedane. Tüüpilised vananemisega seotud haigused nagu ateroskleroos, diabeet ja vähk ilmnevad sellistel naistel varem kui naistel, kes sünnitavad lapsi.
Soovitav programm: Меtosept, Vitanorm, Baktrum, Maksifam, Imcap.
 
Raseduse ajal pannakse alus tulevase lapse tervisele. Laste kaasasündinud puuded on väga sageli seotud parasiitide olemasoluga ja ema mikroelementide puudusega. Mineraalidel on oluline osa loote organite ja kudede moodustumises ja kujunemises, raseduse normaalses kulgemises ning ema tervise toetamises. 
Mikroelementide puuduse või vaeguse mõju rasedatele naistele
Tsink ja jood – spontaansed abordid, naiste sünnitusjärgne surm, kaasasündinud väärarengud ja hüpotroofia, loote üsasisese arengu peetus (Maksifam või Imcap + Zimed + Cromazin). 
  • Tsink, mangaan, koobalt (В12 vitamiin) –  ema ja väikelapse rauavaegusaneemia (Cromazin).
  • Tsink  –  loote väärarengud, spina bifida, kaasasündinud immuunpuudulikkus (Maksifam).
  • Tsink, seleen  –  kaasasündinud immuunpuudulikkus, imiku äkksurm, sünnitaja kardiomüopaatia, ema ja väikelapse kilpnäärme patoloogiad ning toksiliste metallide kuhjumine lootes (Maksifam).                                         
 
Mikroelementide tasakaalu puudumine organismis:
  • Reproduktiivsüsteemi häirete korral.
Puuduvad: vask, tsink, mangaan, seleen, jood, raud.
Toksiliste metallide kuhjumine: alumiinium, plii, elavhõbe, kaadmium (raskemetallide väljutamine- Maksifam, Imcap, Zimed, Cromazin, Baktrum, Vitanorm).
Soovitav programm: Меtosept, Vitanorm, Маksifam, Zimed, Fomidan, Regesol.
 
 
4.2.4. Munasarjad. Munasarjad on naise organismis äärmiselt olulised suguelundid. Koos munajuhade, emaka, emakakaela ja tupega kuuluvad need sootunnuste hulka, mis ilmnevad lapse sünnimomendil (emased sootunnused).
Munasarjad toodavad suguhormooni (naise suguhormoon östrogeen), mis määrab ära teiseste sootunnuste kujunemise: luustiku arenemine, piimanäärmete suurenemine, menstruaaltsükli algus. Kogu munarakkude reserv on esindatud ebaküpses vormis, neid nimetatakse ootsüütideks ning need on sünnihetkest alates tütarlapse munasarjades.
Munasari on naise suguelundite tähtsaim hormonaalne organ. Naisel on kaks munasarja, üks emakast paremal ja teine vasakul. Munasari kinnitub vabalt emaka ülaosa külge ühendava paela abil. Munasarajd sisaldavad miljoneid folliikuleid, milles kasvavad ja arenevad munarakud. Igal kuul vabaneb munasarjast munarakk, mis on valmis spermatosoididega viljastumiseks ning liigub munajuha kaudu emakasse.
Menstruaaltsükkel on ootsüüdi folliikulis munarakuks küpsemise protsess, millega üheaegselt toimuvad emakas füsioloogilised muutused. Emaka sees asuv limaskest (endomeetrium) kasvab ja täitub verega, et võtta vastu (implanteerida) tulevase lapse embrüo. See protsess kestab ligikaudu kuu aega (kuukalendri alusel 28 päeva). Alates esimesest menstruatsioonist, mida nimetatakse menarheks (11 – 13-aastaselt), toimub see kogu naise reproduktiivse perioodi jooksul.
Igal kuul toimuvad naise organismis hormonaalsed ja füsioloogilised muutused. Lisaks sellele kujundatakse naise suguline süsteem täielikult ümber raseduse korral ja menopausi perioodil.
 
Oluliste mikroelementide mõju munasarjade funktsionaalsele seisundile
Mangaanipuudus mõjutab suguhormoonide tootmist (munasarjade düsfunktsioon), tekitab degeneratiivseid muutusi ja suurendab viljatuse riski.
Mangaani ja tsingi puudus ning vase liigsus põhjustab hilist menarhet, tüdrukutel ei kujune naiselikku figuuri (välja venitatud figuur, kitsad puusad, alakaalulisus, piimanäärmete vähene areng).
Menstruatsioonivalud tulenevad kroomi- ja tsingipuudusest. Vase Сu, mangaani Mn ja tsingi Zn tasakaalustamtus tekitab eelkõige hormonaalse tasakaalu probleeme. Mikroelementide tasakaalustamatus avaldub östrogeeni ja progesterooni suhte kaudu. Kogu naise viljaka ea jooksul osalevad suguhormoonid östrogeenid luumassi säilitamises. Postmenopausi (kliimaksi) ajal kasvab östrogeenitaseme languse tõttu järsult osteoporoosirisk, eriti mangaani- ja tsingipuuduse korral.
Seleenipuudus ja alumiiniumi kuhjumine tekitavad tüdrukutel munasarjatsüste. Polütsüstiliste munasarjade sündroom avastatakse väikese vaagna skriiningu ajal umbes ühel naisel viiest. See võib põhjustada menstruaaltsükli häireid, viljatust, vistrikke nahal, liigset karvakasvu ja rasvumist.
Menstruaaltsükli häireid võib põhjustada ka koobaltipuudus (või B12 vitamiini omastamishäire koobalti- ja mangaanipuuduse korral),
Joodipuudus põhjustab tüdrukute sugulise küpsemise mahajäämust, mis võib tuua kaasa viljatuse ja naise viljakuse vähenemise.
Vasepuuduse korral tekivad sugunäärmete degeneratiivsed muutused.
А-vitamiin soodustab progesterooni sünteesi, kuid tsingipuuduse  korral ei sünteesita maksas A-vitamiini.
Munasarjad on väga tundlikud mürkide suhtes. Kaadmium, mis kuhjub rakusiseselt, toimib munasarju kahjustavalt. Naise organism suudab kaadmiumi talletada kaks korda kiiremini (satub organismi veevärgi veega) kui mehe organism (suitsetamine). Pliil on võime hävitada suguhormoone.
Elavhõbe satub organismi seedeelundite kaudu mereandidega (merekala ja delikatessid), kosmeetikaga (veekindel ripsmetušš)
Аlumiinium imendub aktiivselt seedeelundites. Võib sattuda organismi naha kaudu deodorantide kasutamisel.
Mikroelementide tasakaalustamatus organismis
  1. Naiste viljatuse korral
Defitsiit: mangaan, vask, seleen, tsink, raud, kaalium (Maksifam, Zimed, raud – Vitanorm, Baktrum, Imcap, Fomidan).
Toksiliste ja ainete kuhjumine kuhjumine: plii, kaadmium, elavhõbe, alumiinium.
Soovitav programm: Мetosept, Vitanorm, Maksifam, Zimed, Fomidan, Imcap.
2.  Kliimaksi perioodil.
Defitsiit: jood, vask, mangaan, seleen, tsink, fosfor, raud.
Toksiliste ainete kuhjumine: plii, kaadmium, elavhõbe.
Soovitav programm: Мetosept, Vitanorm, Maksifam, Neuronorm, Zimed, Imcap, Fomidan.
 
4.2.5. Piimanäärmed. Piimanäärmete seisund on tihedalt seotud naise reproduktiiv- ja hormoonsüsteemiga – kilpnäärme ja munasarjadega. Piimanäärmed on muundunud higinäärmed. Need koosnevad peamiselt nahaalusest rasvkoest, piimanäärmetest ja juhadest (näärmed, mis toodavad piima). Piimanäärmete haigused ilmnevad sageli kilpnäärme funktsiooni häirete korral.
Parasiitide tegevusest tuleneva toksilise koormuse osa piimanäärmete funktsionaalsete muutuste korral Тrihhinellad võivad piimanäärmetes moodustada kasvajaid (vastsete kapslid, mida täiendavad kaltsiumi soolad). Vastsed võivad kapsli sees elada ja areneda 40-50 aasta jooksul.  Loomsed parasiidid, olles sattunud verega piimanäärmete ja lümfisõlmede kudedesse, eritavad teatud ensüüme, mis lahustavad ja seedivad ümbritsevaid rakke. Hukkunud rakkude asemele moodustub sidekoest (armkoest) kapsel, mis lubjastub ja tiheneb pidevalt, säilitades enda sees parasiitide elujõulisi vastseid.  
Trihhomoonas on ainurakne, mis elab veres ning moodustab tihendeid (mastopaatiad, fibromüoomid jms.). Emapiim võib olla imiku jaoks parasiitide allikaks.
Vanemate jaoks on oluline terve lapse sünd ning lapse õigus on täisväärtuslik toitumine emapiimast.
Mikroelementide tasakaalustamatus organismis:
  • Imetamise ajal
Defitsiit: tsink, vask, mangaan, kaalium, magneesium, kaltsium, raud.
Toksiliste ainete kuhjumine: plii, elavhõbe.
Soovitav programm: Меtosept, Vitanorm, Cromazin, Zimed, Neuronorm.
Seleeni puuduse korral esineb latentne immuunpuudulikkuse sündroom koos fibroossete mastopaatiate ja tsüstidega.  
  • Piimanäärmete kasvajate kalduvuse korral
Defitsiit: tsink, seleen, mangaan, kaltsium, räni
Toksiliste ainete kuhjumine: arseen, nikkel, berüllium, plii, kaadmium, vanaadium
Soovitav programm: Меtosept, Vitanorm, Maksifam, Fomidan, Regesol, Zimed.
 
 4.2.6. Eesnääre. Nääre, mis ümbritseb kusetoru kusepõiest väljumise kohas. Paaris seemnejuhad (seemnejuhade jätk) läbivad prostata ja ühinevad kusetoruga. Seemnepurske ajal eritab nääre seemnevedelikku kusetorusse.
Eakatel meestel esineb eesnäärmes sageli healoomulisi ja pahaloomulisi kasvajaid. Healoomuline kasvaja võib sulgeda uriini väljumise kusepõiest. Eesnääre eritab sekreeti, mis kuulub sperma koostisse.
Eesnäärme suurenemine on levinud probleem mitte üksnes eakatel meestel. Suurenenud eesnääre rõhub põiekaelale ja raskendab urineerimist, mis võib toimuda loiult või tilkadena ning kusepõie täielik tühjenemine on takistatud või katkeb täielikult (prostatiit).
Eesnäärme seisundist sõltub viljastamisvõime. Eesnäärme eemaldamise korral (prostatektoomia), samuti diabeetikutel võib sperma väljumine orgasmi ajal mitte toimuda suguti kaudu, vaid hoopis tagasi ülespoole kusejuhasse ning sperma satub sel juhul kusepõide (retrograadne ejakulatsioon).
Рarasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju eesnäärme funktsionaalsele seisundile
Parasiidid Schistоsoma haematobium ja nende munad tungivad läbi veresoonte, mis viib veenilaiendite, tsüstide ja kasvajate tekkimiseni. Meestel tekitab see kasvajate, prostatiidi, impotentsuse ning mikroobide, viiruste, ainuraksete ja seentega infitseeritud ebakvaliteetsete spermatoididide moodustumise ohtu.
Klamüüdia on rakusisene parasiit, mis tungib läbi suguorganite, hingamisteede, seedelundite ja silmade limaskesta, paljuneb rakusiseselt retikulo-endoteeli rakkudes, lümfirakkudes ja epiteeli rakkudes. Klamüüdia hävitab rakke, nende sisu satub verre ning põhjustab mürgitust, allergiaid ning erinevate siseorganite funktsionaalseid häireid, mis viivad põletikuni.
Klamüüdia põhjustab meestel alati kroonilist prostatiiti. Klamüüdia on sümbioosis trihhomoonasega. Trihhomoonas on ainurakne, mis võib toituda kahel viisil– omastada toitaineid kogu rakupinnaga või toimides õgirakuna (fagotsüüdina) bakterite, leukotsüütide ja erotrotsüütide ning spermatosoidide suhtes!
Trihhomonoos kulgeb meestel (ja naistel) kergelt ja asümptomaatiliselt. Selle tagajärjel on meestel oht krooniliste haiguste ja kasvajate tekkeks: prostatiit, prostata adenoom, impotentsus.
Oluliste mikroelementide mõju eesnäärme funktsionaalsele seisundile
Eesnäärmepõletik seondub alati tsingipuudusega organismis ning tsingipuudusega seondub ka immuunsuse langus urogenitaaltrakti viiruslike ja bakteriaalsete infektsioonide suhtes.
Tsink on antioksüdant, tsingipuudus suurendab prostata adenoomi tekkimise riski.
Seleen. Seleenipuudusega kaasneb
•          immuunsuse langus (suguhaiguste suhtes);
•          põletikuliste protsesside kalduvuse suurenemine;
Seos vähi tekke ja seleenipuuduse vahel on tõestatud. Kõige suurem on korrelatsioon seleenipuuduse ja eesnäärmevähi vahel.
Маngaan. Mangaani olulised ülesanded on sidekudede ehitamine ja antioksüdandina rakkude kaitsmine vabade radikaalide eest.
Toksiliste metallide kuhjumise mõju eesnäärme funktsionaalsele seisundile
Kaadmiumi kuhjumisel tekib eesnäärme veresoonte isheemia, mis võib häirida funktsioneerimist. Kaadmium võib tekitada pahaloomulisi kasvajaid (suureneb prostata adenoomi risk).
Mikroelementide tasakaalustamatus organismis:
  • Uusmoodustiste kalduvuse korral
Defitsiit: tsink, seleen, mangaan, räni.
Toksiliste ainete kuhjumine: arseen, nikkel, berüllium, plii, kaadmium, vanaadium.
  • Eesnäärmehaiguste korral
Defitsiit: tsink.
Toksiliste ainete kuhjumine: kaadmium
Soovitav programm: Metosept, Vitanorm, Regesol, Zimed, Fomidan, Cromazin. Eesnäärmepõletiku korral tuleks võtta parasiitidevastast programmi alates 6 kuust kuni tõestatud tulemuse saavutamiseni.
  • Potentsi vähenemise korral
Defitsiit: tsink, seleen, kroom
Toksiliste ainete kuhjumine: kaadmium, plii
Programm: Меtosept, Vitanorm, Cromazin, Fomidan, Imcap, Zimed.
 
4.2.7. Munandid оn mehe suguelund ja homoonsüsteemi organ. Munandid on ovaalsed koti sees olevad elundid. Munandid täidavad kaht funktsiooni: reproduktiivne funktsioon ehk sperma tootmine ja hormonaalne funktsioon ehk testosterooni süntees. Täiskasvanud mehe organismis toimub pidev sperma tootmine (spermatogenees). Sperma satub munandist munandimanusesse säilitamiseks. Munandimanus on keerdunud toruke pikkusega 6 meetrit. Erutuse ajal (enne ejakulatsiooni) siirdub sperma seemnejuhasse ning liigub sealt edasi. Spermale lisandub seemnevedelik, mis on ejakulaadi oluline osa. Seeme liigub lainekujuliselt ureetrat mööda edasi (kusetoru) ja väljutatakse suguti pea kaudu.
Sperma tootmine
Viljastamiseks on vajalik, et piisav kogus spermat jõuaks tuppe. Igasugune ummistus munandis, kus sperma valmib või seemnejuhas, võib takistada sperma väljumist. Täielik sperma puudumine, kui seemnekanalid ei suuda spermat moodustada (asoospermia), esineb üliharva. Selle põhjuseks võib olla munandite trauma, infektsioon või kaasasündinud viljatus (hüpogonadism). Tuntud komplikatsioon on täiskasvanud meestel peale mumpsi munandipõletik (orhiit), mille puhul väheneb sperma tootmine.
Normaalseks loetakse 110 miljoni spermatosoidi esinemine ühes millimeetris ejakulaadis. Vähene kogus on umbes 60-70 miljonit spermatosoidi ühes millimeetris ejakulaadis. 
Ebapiisav spermatosoidide tootmine (oligospermia) on kõige levinum häire. Selle puhul sisaldub ühes millimeetris ejakulaadis vähem kui 20 miljonit spermatosoidi.
Рarasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju munandite funktsioonile
Parasitaarsed (infektsioonid ja veneerilised) haigused tekitavad paljusid erinevaid spermatosoidide anomaaliaid ja deformatsioone (kahe sabaga, väheliikuvad), mis põhjustab viljatust.
Spermatogeneesile avaldab mõju munandikoti vereringe, milles munandid asuvad. Kõige sobilikum temperatuur normaalse sperma kujunemiseks on 33,6 kraadi, mis on normaalsest kehatemperatuurist madalam. Just sellel põhjusel asuvad munandid mitte sügaval kehas, vaid ripuvad väljaspool koti sees. Munandite temperatuuri tõus vähendab spermatosoidide hulka, nende liikuvust ja suurendab anomaaliate arvu. Kõige levinum patoloogia on varikotseele, mis ilmneb munandite ülekuumenemise tagajärjel ja põhjustab viljatust. Varikotseele on paksude veenide võrgustik, mis meenutab varikoosi ja mis ümbritsevad rõngana munandikotti. Toksiliste ainete kuhjumine nendesse võib põhjustada vere äravoolu munanditest, mis viib temperatuuri tõusuni ja alandab viljastamise võimet. Varkotseele võib jääda väliselt märkamatuks ning tunda anda ainult perioodiliselt tuima valuna.
Oluliste mikroelementide mõju munandite funktsionaalsele seisundile
Poistel esineb arenguanomaaliat, milla korral on sünnimomendiks üks või mõlemad munandid munandikotti laskumata. Selle patoloogia puhul suureneb seemnetoru munandi ümber keerdumise ning tulevikus munandivähi risk. Katseliselt on tõestatud, et selline poiste munandite arengu patoloogia on seotud mikroelementide , eelkõige tsingi, mangaani ja vase puudusega ning tuleneb ema mineraalipuudusest raseduse ajal.
60ndatel kohtas dr A.S. Prasada Niiluse delta vaeses külas inimesi, kes sarnasid kääbustega ning olid nüristunud, apaatsed, nende nahk oli kaetud lööbega ja suguorganid välja arenemata. Ta hakkas haigeid ravima tsingiga ja toimus „ime“: noored patsiendid hakkasid arenema füüsiliselt, psüühiliselt, vaimselt ja seksuaalselt vastavalt normile.
Tsink on äärmiselt vajalik suguliseks küpsemiseks ja järeltulijate saamiseks. Sugulise küpsemise perioodil, kui kujunevad suguorganid, vajavad poisid suures annuses tsinki. 
Tsingipuuduse korral on poiste organismis spermatosoidide tootmine (spermatogenees) pärsitud, meestel alaneb speramtosoidide võime viljastada munarakku.
            Tsingipuuduse korral poisi organismis toimub luustiku kasvu aeglustumine (kääbuskasv), tekib alakaalulisus, sugulise küpsemise aeglustumine ja kõrvalekalded suguelundite arengus (vähene testosteroonitootmine), karvakasvu häired.
 Tsingil on spermatogeneesis oluline osa. Tsingipuuduse korral kujunevad mehel sugueluhäired ja degeneratiivsed muutused munandites, mis viivad viljatuseni.
Seleen võitleb antioksüdandina raskemetallide vastu. Seleen avaldab kaitsvat toimet spermatosoididele ja osaleb nende liikuvuse tagamises. Seleenipuuduse korral suureneb liikumatute spermatosoidide osa ning kasvab meeste viljatuse tõenäosus;   
Mangaanipuudus põhjustab munandites degeneratiivseid muutusi.
Ebapiisava kroomisisalduse korral väheneb spermatosoidide viljastamisvõime.
Toksiliste metallide liigse kuhjumise mõju munandite funktsionaalsele seisundile
Kaadmium avaldab toksilist mõju reproduktiivsusele. Otsene toksiline mõju munanditele väljendub veresoonte kahjustamises ja isheemia kujunemises. Kaadmiumi imendumine ja omastamine kasvab oluliselt tsingi, vase, raua ja seleeni puuduse korral.
Plii avaldab toksilist mõju spermatosoididele, vähendab meeste viljakust. Plii kuhjumine organismis vähendab eluliselt oluliste elementide sisaldust ( Zn ja Se) organites.
Mikroelementide tasakaalutus organismis:
  • Meeste viljatus
Defitsiit: tsink
Rakku sattumisel viib tsink rakust välja alumiiniumi, pliid ja kaadmiumi.
Soovitav programm: Меtosept, Vitanorm, Maksifam, Fomidan, Regesol.
 
4.2.8.  Sapipõis. Sapijuhad (kanalid), mis viivad sappi maksast välja, moodustavad maksajuha. Maksajuha ühineb sapipõiest tuleva juhaga üheks ühiseks sapijuhaks, mis suundub kaksteistsõrmiksoolde. Sapipõide koguneb sapp- sekreet, mida maks pidevalt toodab. Sapipõiest liigub sapp kaksteistsõrmiksoolde. Sapi ülesandeks on rasvade emulgeerimine, mis muudab need seeditavaks (rasva lõhustamine). Sapi kohalolek loob soolestikus aluselise keskkonna.
Рarasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju sapipõie funktsionaalsele seisundile
Sapipõis on silelihaseline organ. Kui see on pinge all, on seedeprotsess häiritud. Verre satub suur kogus rasva mitte selle tõttu, et inimene sööb rasvu vaid selle tõttu, et ta ei seedi neid sapipaisu tõttu. Rasvveresus ja valkude seedimishäire (fibrinogeeni spiculad) on parasiitidest mikroorganismidele (ainuraksed, bakterid, seened) heaks toitumiskeskkonnaks. Mõned parasiidid toituvad sapijuhade epiteelist, tekitades muutusi ja deformatsioone juhade seintes. Seejuures on häiritud sapiringe ja seedimisprotsess.
Parasiitidega nakatumine toimub toidu kaudu. Opistorchise vastsetega nakatunud kala söömisel satuvad kaksteistsõrmiksoolde parasiidid, kes väljuvad oma kestast ja tungivad sapiteedesse, maksa ning kõhunäärmesse. Parasiitide tungimine nende organite seintesse põhjustab sapijuhade ja sapipõie seinte paksenemist, takistab sapieritust, tekitab valusid, iiveldust, oksendust ja raskustunnet peale sööki. Opistorhoosi naktumisel võib kergesti saada sapipõie kasvaja diagnoosi, mille puhul enamasti on roojaanalüüs parasiitide munadele negatiivne.
Fasciola hepatica tungib verre läbi soole seina ning nakatab maksa sapijuhad ja sapipõie. Parasiidid sulgevad mehaaniliselt sapi- ja maksajuhad ning põhjustavad sapijuhade seinte põletikku.
Kivid sapipõies on parasiitide esinemise tagajärg sapipõies ja maksas. Sapikivide moodustumine tekitab tugevat kõhuvalu paremal ülakõhus, iiveldust, kehatemperatuuri tõusu ja võib viia sapipõie kirurgilise eemaldamiseni. Sapipõie eemaldamisega halveneb rasvade lõhustumine ja toidu seedimise kvaliteet. Vere koostis muutub halvenemise suunas.
Sapipõie eemaldamine ei vähenda parasiitide hulka. Parasiidid on saatjaks teistele tõvestavatele organismidele: bakteritele ja ainuraksetele. Lambliad elavad sümbioosis erinevate parasiitidega. Lambliad tungivad kaksteistsõrmiksoolest sapipõide. Lambliad häirivad sapiringet ning tekitavad sapiteedes põletikke. Nendega kaasnev bakteriaalne infektsioon võib olla sapipõie haigestumise põhjuseks.
Oluliste mikroelementide mõju sapipõie funktsionaalsele seisundile
Mangaan. Mangaani tähtsaim ülesanne on osaleda rasvade ainevahetuses ja pakkuda kaitset kasvajate eest.
Tsingi ülesanne on vastupanu osutamine bakteriaalsetele infektsioonidele; valkude süntees ja epiteeli taastootmine.
Seleen takistab põletikuliste reaktsioonide kujunemist ja kaitseb kasvajate eest.
Mikroelementide tasakaalutus organismis:
  • Sapipõie haigestumise korral
Defitsiit: mangaan, tsink, seleen, kroom, raud, kaalium, magneesium.
Soovitav programm: Меtosept, Vitanorm, Maksifam, Baktrum, Fomidan, Nueronorm.
Parasiitidevastase programmi mõju sapipõie funktsioonile
Kui sapieritust mitte stimuleerida, võib see täielikult lakata. Sapipõie eemaldamise korral soovitavad kirurgid võtta regulaarselt 1 kapsel Metosepti päevas seedimise parandamiseks.   
  • Parasiitidevastane kompleks soodustab sapieritust (normaliseerib sapiringet: sapp aitab seedida rasvu). Kompleksi pikaajaline tarvitamine lahustab sapipõies olevad kivid. 
  • Neuronorm lõõgastab sapipõie spasme.
 
 
4.2.9.  Maks. Maksa ülesanne on vere puhastamine toksiinidest ja mürkidest. Maksas toimub toitainete ümbertöötlemine ning valkude sekretsioon verre. Maks osaleb kahjustatud ja vananenud erütrotsüütide ümbertöötlemisel sapiks, mida kogutakse ja säilitatakse sapipõies. Terve maks peab toksiinid kahjutuks tegema (detoksikatsiooni funktsioon), püüdma kinni ja hävitama koheselt parasiidid, kui need on sinna sattunud, miracidia (helmindid – trematoodid) Nende hukkumise koht on maks. Järjest sagedamini ja enam leidub inimesi, kelle maks ei suuda hävitada miracidia.
Рarasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju maksafunktsioonile
Mõned parasiidid paljunevad kiiresti soolestikus, läbivad selle ja sattuvad vereringesse. Munadest arenevad miracidia, need ujuvad veres karvakeste abil. Parasiitidega nakatumine on sedavõrd ulatuslik, et maks ega neerud ei jõua neid kahjutuks teha. Fasciola hepatica läbib soolestiku seina, satub verre ja maksa ning vigastab maksa sapijuhasid. Kui parasiidid ummistavad sapijuhad ja maksa avad, tekib põletikuline protsess, maksarakkude hävimine (mikronekroosid ja mikroabtsessid). Osa parasiite elutsevad maksas, kus nad moodustavad enda ümber kapsli. Maksakoe kahjustumisel tekivad kasvajalised muutused (adenomatoosid) või maksarakkude pahaloomuline väärastumine (tsirroos).
Maksa detoksikatsioonivõime väheneb. Must veri ei tunne ära „võõraid“ rakke ega suuda neid kahjutuks muuta. Saastunud veres arendavad oma tegevust seened, bakterid, viirused ja teised väiksemad parasiidid. 
Trematoodide paljunemist organismis toetavad piiritused ja nende saadused, mida kasutatakse paljudes toodetes säilitusainena. Propüülpiiritus lahustab parasiitide kestad. Kui sidekude (veri) sisaldab propüülpiiritust, ei suuda maks hävitada mikroskoopilisi parasiite (miracidiaid). Nii satub parasiit verega kõikidesse organitesse. Parasiidid võivad sel juhul kasvada (munast täiskasvanud parasiidini) otse inimese organites (soolestikus, maksas, neerudes, kopsudes, prostatas, kõhunäärmes, emakas jm ning luua oma kolooniaid). Miracidia sees kasvab hulgaliselt kerakujulisi parasiite reediaid. Reediad viljastuvad seal. Üks parasiit muneb ja toodab miljoneid reediaid otse inimese kehas, jättes ära muna loomulikud arenguetapid väljaspool inimest. Reediad võivad elada veres kaua. 
  • Trematoodid on praktiliselt parasiidid-mutandid, kes võivad lühikese perioodi vältel viia oma arengutee miinimumini. 
Krooniline nakatumine parasiitidega vähendab vastupanuvõimet viiruslikele ja bakteriaalsetele infektsioonidele. Kroonilised viirushepatiidid annavad vähe sümptomeid. Sageli ilmnevad viirushepatiidid alles maksatsirroosi staadiumis. Krooniliste viirushepatiitide tunnuseks on nõrkus, jõuetus,, kiire väsimine, söögiisu langus, iiveldus, raskustunne paremal ülakõhus, maksa suurenemine ja liigesevalud. Klassikalised maksasümptomid nagu kollasus, nahasügelus, põrna suurenemine, täpikesed veresoontel ilmnevad haiguse hilistes staadiumites. Parasiitide esinemine organismis toob alati kaasa mikroelementide puuduse.
Oluliste mikroelementide mõju maksa funktsionaalsele seisundile
Seleen suudab salvestuda maksas, lihastes ja nahas. Kui maksas on seleenipuudus, on häiritud toksiliste ainete kahjutustamine ja valkude sünteesi funktsioon (pais maksas suurendab vere viskoossust). Kolesterooli ainevahetuse häired, vere suurenenud kolesteroolitase, rasvade imendumise häire, rasvlahustuvate vitamiinide, näiteks E-vitamiini puudus.  
Tsingi puuduse tõttu maksas on häiritud retinooli siduva valgu süntees, mis on vajalik A-vitamiini transportimiseks verre.
A-vitamiin töötab maksas ainult tsingi olemasolul. Kui tsinki ei ole, võime võtta A-vitamiini ükskõik kui palju, kuid me ei saa vabaneda selle puudusest, kuna vitamiin ei saa maksast erituda ning veri ei suuda anda seda nahale, haigetele kudedele või näiteks silmadele (kseroftalmia ehk kanapimeduse korral). Tsingipuudusega seonduvad maksahaigused,          sekundaarne immuunpuudulikkus, suureneb pahaloomuliste kasvajate tekke risk (hepatiidid, maksatsirroos). Tsink kuulub ensüüm alkoholdehüdrogenaasi koostisse, mis оksüdeerib ja muudab kahjutuks organismi sattunud piirituse, selle ensüümi puudus soodustab alkoholimürgituse tekkimist. Eriti ohtlik on tsingipuudus noortele ja teismelistele, kes hakkavad tarvitama alkoholi sisaldavaid jooke.
  • Columbia Ülikooli teadlased andsid noortele rottidele väikses koguses alkoholi. Tsingitase organismis langes seejuures pidevalt, eriti lihastes ja vereplasmas ning väga kiiresti maksas. Rotipojad hakkasid kasvama aeglasemalt võrreldes kontrollgrupi loomadega, kellele alkoholi ei antud. Samal viisil toimib alkohol lastele ja noortele.
Маngaanil on omadus salvestuda maksas. Mahngaanipuuduse korral kujuneb rasvhepatoos. Маngaan toimib katalüsaatorina rasvade ja kolesterooli lagunemisel, osaleb energia moodustumises.
Koobalt salvestub maksas, aktiveerib fermentatsiooni protsesse. Co puuduse korral kujuneb steatoos   (maksakahjustus).
Моlübdeen salvestub maksas ning kulutatakse hiljem raua ainevahetuses, kuna ta on raua kasutamise eest vastutava ensüümi oluliseks osaks. Molübdeen vastutab süsivesikute ja rasvade ainevahetuse eest.
Vask seondub kõrgenenud kolesterooliga. Osaleb hemoglobiini sünteesis, on vajalik raua imendumiseks ja kasutamiseks.
Toksiliste metallide liigse kuhjumise mõju maksa funktsionaalsele seisundile
Kaadmiumil on tugev hepatotoksiline toime;
Arseen (As) tekitab ägedat maksapuudulikkust. Arseen on kantserogeen (suurendab maksa uusmoodustiste riski).
Arseeni kuhjumist süvendab seleeni ja tsingi puudus ning see võib põhjustada nende mikroelementide puudust.
Tsingipuuduse põhjuseks võivad olla maksahaigused (kroonilised hepatiidid ja maksatsirroos).
Mikroelementide tasakaalutus organismis:
  • Maksahaiguste korral:
Defitsiit: seleen, tsink, fosfor, magneesium.
Toksiliste ainete kuhjumine: arseen, kaadmium, plii
Soovitav programm: Меtosept, Vitanorm, Baktrum, Regesol, Imcap, Zimed, Cromazin.
Alkoholi kuritarvitavatel inimestel avastatakse sageli palju C-hepatiidi antikehi  (anti НСV). Alkoholist ja viirusest tuleneva maksakahjustuse tunnused: hepatotsüütide rasvdüstroofia, fibroos, sapijuhade kahjustused, mille taustal tekib sageli maksavähk. Alkoholimürgitus suurendab vastuvõtlikkust viirustele. Interferooniravi efektiivsus on HCV ja alkoholismi kombinatsiooni puhul nullilähedane.
Kroonilise viirushepatiidiga kaasnevad sageli:
  • Seedeelundite haigused (sapiteede düskineesia, krooniline gastoduodeniit, krooniline koletsüstiit),
  • Hingamiselundite haigused (krooniline bronhiit), 
  • Soolestiku düsbakterioos soolestiku mikrofloora kvaliteedi ja koguse muutustega, mis võib ilmneda:
- seedehäiretena,
- ärritunud soole sündroomina,
- hüpovitaminoosina,
- nahakahjustustena.
  • Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise korral
Defitsiit: tsink, vask, seleen, kalaium, magneesium, fosfor.
Toksiliste ainete kuhjumine: plii, kaadmium, arseen.
Soovitav programm: Меtosept, Vitanorm, Maksifam, Zimed, Fomidan, Neuronorm.
 
Parasiitidevastase programmi mõju maksafunktsioonile
  • Preparaadid Metosept ja Vitanorm toimivad põletikuvastaselt, viirustevastaselt, spasmolüütiliselt, sapieritust soodustavalt, diureetiliselt, immuunsust tõstvalt, mis võib takistada patoloogiliste sündroomide arengut.
  • Mikroelemendid tsink, seleen, mangaan, vitamiinid ja orgaanilised happed parandavad hepatotsüütide ja sapieritussüsteemi, mis soodustab nende funktsionaalse aktiivsuse tõusu.
Metosept ja Vitanorm toimivad alkoholist tuleneva maksakahjustuse ravimisel:
  • Kahjustatud rakumembraanide funktsiooni taastamine,
  • Maksa biosünteetilise aktiivsuse ja mikrotsirkulatsiooni suurendamine.
Sisaldavad bioaktiivseid aineid:
- Koliin ja inosiit soodustavad kolesteroolirasvade tarbimist vähendades samal ajal hepatotsüütide rasvumist,
- Inuliin alandab kolesterooli ja lipiidide, eriti triglütseriidide ja sapphapete taset;
- laktoon tauretsisiin vähendab alkoholismi korral ärrituvust ja närvilisust;
- Takja juur sisaldab:
1. Polüsahhariidid parandavad glükogeeni talletumist maksas,
2. Vaigud peatavad põletikulisi reaktsioone sidekoes,
3. Kumariinid- takistavad vabade radikaalide kahjulikku toimet,
                       - soodustavad loomulike antioksüdantide toimet ja põletikuvastaseid mehhanisme,
                      - normaliseerivad soolestiku mikrofloorat;
4. Аlkaloididel on valuvaigistav ja spasmolüütiline toime. 
5. Vähendab toksiinide hulka inuliini ja vetikate tselluloosi heade absorbeerivate omaduste tõttu, parandavad  seedimist.
 
4.2.10. Põrn on lümfisüsteemi organ, see sisldab kudet, milles kogunevad immuunsüsteemi valged verelibled. Põrn on inimese vereloomesüsteemi osa. Põrna ülesandeks on vereloomes ja vanade erütrotsüütide ümbertöötlmises osalemine (selles osaleb ka maks).
Parasiitide tegevusest tuleneva toksilise koormuse mõju põrna funktsionaalsele seisundile
Paljude parasiitide vastsed suudavad elada ja liikuda vere- ja lümfisoontes. Helmindid ja nende vastsed on ohtlikud mitte üksnes iseenesest vaid ka seetõttu, et nad võimaldavad organismi tungida tohutul kogusel mikroobidel. Veres võib paikneda hulgaliselt ainurakseid parasiite — seened, trihhomoonased, klamüüdia. Liikumise ajal kaotavad parasiidid mitmeid kord oma kesta nagu tavaline tõuk. Nende ainevahetuse produktid on toksilised, kantserogeensed või allergiat põhjustava toimega.
Parasiidid ei ela mitte ainult vereplasmas. Rakusisene parasiit võib elada erütrotsüütides (veretilgas näeme mikroskoobi all, kuidas see sünnib erütrotsüüdist – bioloogiaseadused on kõikjal ühesugused). Erütrotsüüdid elavad 90 – 120 päeva. Kuni me ei näe puhtas plasmas, kus on olemas vajalikud olulised mikroelemendid, uue (parasiitideta) erütrotsüüdi sündi, on ebakorrektne rääkida, et 1 tablett 3 päeval ja olete parasiitidest vaba. 
Aneemiaks nimetatakse verehaigust, mida iseloomustab punaste vereliblede (erütrotsüütide) vähesus ja nende madal hemoglobiinitase. Erütrotsüütide peamine füsioloogiline funktsioon on hapniku transportimine kopsudest ja süsihappegaasi väljaviimine. Vereloomeorganite haigustega seonduvat või vereloomeorganitele mõjuvate ravimite tagajärjel kujunevat aneemiat nimetatakse pahaloomuliseks.
Krooniline aneemia lähtub parasiitidest (näiteks Е. histolytica mõju imendumisprotsessile on tuntud, see parasiit vajab kasvamiseks suurtes annustes rauda) ja vase puudumist (elemendibaas), või on raskemetallide mürgituse tagajärg.
Kui inimene nakatub parasiitidega, mida saadakse kaladelt (haug, luts), on vereloome protsess häiritud (kujuneb aneemia). Diphyllobothrium latum — harilik laiuss; D. cordatum; D. minus — väike laiuss; D. tungussicum — tunguusi laiuss; D. strictum — kitsas laiuss, ei esine erilisi tunnuseid, mis viitavad parasiidiga nakatumisele!
 Parasiidile on kasvuks ja munemiseks vaja olulises koguses koobaltit, mis sisaldab 4%  tsüanokobalamiini (Vitamiin В12). Tsüanokobalamiin (vitamiin В12) on vajalik mitmes ainevahetusprotsessis, millest inimesele on olulisim DNA süntees. В12 puudus põhjustab DNA sünteesi häireid, mis põhjustab muutusi luuüdis ja perifeerses vereringes.
Enamus meditsiinitöötajaid seostab aneemiat automaatselt organismi rauapuudusega. Praktiliselt on aneemia seotud vase, foolhappe, koobalti ja vitamiini B12 puuduse või toksiliste metallide (plii, alumiinium, kaadmium, arseen) kuhjumisega. Sellistel juhtudel on aneemia alati funktsionaalne (pöörduv).
Oluliste mikroelementide mõju põrna funktsionaalsele seisundile
Mangaan osaleb vereloomes ja kudede varustamises hapnikuga.
Vask osaleb erütrotsüütide kujunemises, parandab raua omastamist. Vasepuudus tekitab aneemiat, kui organismi rauasisaldus on ebapiisav.
Koobalt Со. Koobalt on B12 vitamiini molekuli koostisosa, mille puudust märkame eelkõige seal, kus rakud kiiresti jagunevad, näiteks luuüdi vereloomet reguleerivas koes, immuunsüsteemi organites, närvikudedes, nahas ja limaskestadel. Talletub veres, põrnas, luudes, munandites, hüpofüüsis ja maksas. Stimuleerib vereloome protsesse.
Toksiliste metallide liigse kuhjumise mõju põrna funktsionaalsele seisundile
Vere mikrokoostis reageerib raskemetallide kuhjumisele esimesena, kuigi see ei peegelda tegelikku raskemetallide sisaldust organismis.
Plii, Pb on suure toksilisusega vererakkudele ning põhjustab aneemiat. See võib kuhjuda kõikide kudedes ja organites.
Kaadmium koguneb rakusiseselt ja mõjutab vere valgeliblesid (Т-raku immuunsus).
Mikroelementide tasakaalutus organismis:
  • Aneemia korral
Defitsiit: vask, tsink, mangaan, raud, koobalt.
Toksiliste ainete kuhjumine: plii, alumiinium.
Soovitav programm: Меtosept, Vitanorm, Fomidan, Cromazin, Zimed, Imcap.
 
Parasiitidevastase programmi mõju põrna funktsioonile
  • Erütropoeesi stimuleerimine – toksiinide adsorbeerimine, parasiitide arvu vähendamine ja vereringe parandamine;
  •  elemendibaas – anda rakule vaske koos (tasakaalustatult) tsingi, mangaani, seleeni, kroomi ja joodiga.
  •  Hemoglobiinitaseme taastamine (raud sisaldub parasiiitide vastase programmi ravimtaimedes).
 
4.2.11. Süda. Süda toimib kahekordse pumbana. Selle paremasse kotta satub hapnikuvaene venoosne veri. Seejärel pumbatakse veri kopsudesse, kus seda rikastatakse hapnikuga. Sealt liigub veri südame vasakusse kotta ning pumbatakse sealt kogu kehasse. Sidekoe tihedusest, südamepauna õõne seisundist ja klappide seisundist sõltub, kas süda „kahiseb“. Südame sidekoe nõrkuse korral tekivad varakult infarktid, mittetäieliku armistumise kalduvus ning südame laienemine. Kudede hapnikuvaegus paneb südame suuremal koormusel töötama, mis ilmneb kiirenenud löögisageduse ja kõrgenenud vererõhuna. Südame ressurss on piiratud nagu teistelgi organitel. Kui see on sunnitud töötama 30%-40% üle normaalse koormuse, lüheneb selle füsioloogiline ressurss 30%-40%, mis viib varasema surmani südame ootamatu seiskumise tõttu.
Veresooned. Professor L.J. Bissenkova on öelnud, et raske on tõmmata piiri südame ja veresoonte haiguste vahele. Veresoonte kaudu kannab veri toitained kudedesse ja rakkudesse.
Parasiitide tegevusest tuleneva toksilise koormuse mõju südame ja veresoonte funktsionaalsetele muutustele
Veri on hiiglasuur sidekude, just selle on paljud parasiidid valinud toitumiskeskkonnaks,nad kasutavad seda paljunemisel inkubaatorina või on see neile toitesubstraadiks. Paljud helmindid suudavad elada veres ja liikuda kudedesse veresoonte ja (või) lümfisoonte kaudu, viibides seal mõne aja või asudes sinna kauaks elama. Vereparasiidid, helmindid ja mikroelementide tasakaalu puudumine tekitavad veresoonte kahjustusi.
Helmindid ja nende vastsed on ohtlikud mitte üksnes iseenesest vaid ka selle tõttu, et nad võimaldavad tohutul kogusel mikroobidel organismi tungida. Mürgitus parasiitide ainevahetuse jääkide ja hukkumise tulemusena ning krooniline toksiline mõju viivad lõpuks surmani.
 Veresoontesse ladestunud kolesterool on trihhomoonaste lemmikpaik. Kolesterool on parasiitidele viljastumiseks vajalik. Veresoonte seintele moodustuvad  parasiitide kolooniad. Kui need haaravad veresoontes suure pinna ja kogunevad koronaarsetes veresoontes, on see juba infarktieelne seisund. Sel juhul on eriti ohtlik kaltsiumirohke toidu või kaltsiumit sisaldavate ravimite (kaltsiumkloriid, kaltsiumglükonaat) tarvitamine. Kaltsiumi liigsel kuhjumisel lubjastuvad eelkõige veresoonte seinad ning nende elastsus kaob. Kaltsiumi naastud veresoonte seintel muutuvad tarbimata kolesterooli „ladudeks“. Kaltsium katab veresoonte osad, vähendades nende läbitavust. Nii kujuneb ateroskleroos ja vererõhu kõrgenemise ning hüpertoonia tekkimise eeldused. Tavaliselt areneb see protsess kiiresti.
Kopsude, südame ja teiste organite eluliste näitajate oluline halvenemine toimub samal põhjusel ning viib süsteemsete haiguste tekkeni.
Veresoontes ja südames võivad esineda parasiitide vastsed (arengustaadiumis). Helmintide olemasolu rikub kolesterooli ainevahetuse.  
  • Helmindid ja nende vastsed on ohtlikud mitte üksnes iseenesest vaid ka selle tõttu, et nad võimaldavad tohutul kogusel mikroobidel organismi tungida ning elavad nendega sümbioosis.    
Paljude helmintide vastsed, kes liiguvad mööda veresooni, eritavad oma ainevahetuse jääke, millel on toksilised, kantserogeensed ja allergiseerivad omadused. Need soodustavad allergiliste reaktsioonide ja uusmoodustiste teket.
Oluliste mikroelementide mõju südame ja veresoonte funktsionaalsele seisundile
Süda ja veresooned on eriti tundlikud toitainete vaeguse suhtes – seleen, tsink, mangaan, kroom, pantoteenhape, parasiitidest tulenev toksiline koormus.
Müokardi infarkti korral on eriti vajalik seleeni manustamine. Selle tarvitamine esimestel päevadel ja nädalatel peale infarkti soodustab armkoe kiiret arenemist ja raskest seisundist taastumist. Südame isheemiatõve diagnoosiga patsiendid, kes tarvitavad tsinki ja seleeni, vähendavad sellega infarktiriski. Kardiogrammi näidud paranevad. Seleenipuudus organismis on sageli ka südame atroofia põhjuseks (kardiomüopaatia, arütmia). Joodiga seostatakse vere viskoossust, arteriaalsete veresoonte toonuse alanemist ja arteriaalse vererõhu alanemist.
  • Kui südames on tekkinud kahin, ei ole vaja loota, et see on ohutu ja möödub iseenesest. Mikroelemente – Maksifam, Zimed, Cromazin ja Imcap tuleks hakata kohe tarvitama, kuna tegemist on sidekoe nõrkuse sümptomiga. See võimaldab olulisel määral ennetada südame ja veresoonkonna häireid.
Seleen, tsink, mangaan ja kroom toimivad efektiivselt kõikide südamehaiguste ravimisel koos teiste vanade ja uute ravimitega või ilma nendeta. Seleen, tsink, mangaan, kroom, flavonoidid, rasvhapped, vitamiinid С, Е, А ja kaalium on koronaarsete arterite ahenemise ja/või ummistumise ravimid.  
Ebapiisav seleenisisaldus on otseselt seotud parema jala Hisi kimbu blokaadiga, mille puhul võib ainsaks haiguse tunnuseks olla verepaisust tulenev kardiomüopaatia.
Jood:
  • vähendab vere viskoossust,
  • alandab arteriaalsete veresoonte toonust,
  • alandab arteriaalset vererõhku,
  • reguleerib vere kolesteroolitaset,
  • taastab häiritud vereringet, takistab ateroskleroosi kujunemist.
Маngaan osaleb lipiidide ainevahetuses, piisav mangaanisisaldus alandab kolesteroolitaset.  
Vasepuudusega Сu seonduvad südame ja veresoonkonna häired, aordi või suurte arterite aneurüsmid koos spontaansete verejooksude ning müokardi infarktidega jms. Vask on oksüdatiivsete ensüümide ja hemotsüaniini koostisosaks.
Koobaltipuudus põhjustab südamerütmi kiirenemist (arütmia).
Kroomipuudus põhjustab:
•          triglütseriidide ja kolesteroolitaseme suurenemist vereseerumis;
•          aterosklerootiliste naastude lisandumist arteriaalsetes veresoontes;
•          insuldi ja müokardi infarkti riski suurenemist.
 
Toksiliste metallide liigse kuhjumise mõju südame funktsionaalsele seisundile
Plii, kaadmium ja alumiinium toimivad seleeni, tsingi, mangaani ja mikroelementide-antioksüdantide antagonistina ning nende mikroelementide ebapiisav sisaldus tekitab häireid südame toitainetega varustamisel ning antioksüdatiivsetes reaktsioonides.   
Arseeni liigne kuhjumine As põhjustab ägedat mürgitust, veresoonte sisest hemolüüsi ja kardiogeenset šokki. Arseeni kuhjumisel veresooned paksenevad, nende läbitavus muutub ning tekib vere väljavool väikestest ja keskmistest arteritest.
Kaadmiumi kuhjumine viib hüpertooniatõve ja kardiopaatia kujunemiseni.
Plii kuhjub vereplasmas. Selle tõttu kannatab kogu südame veresoonkond ja vereloomeorganid:
  • arteriaalne vererõhk,
  • ateroskleroos,
  • aneemia.
Mikroelementide tasakaalutus organismis:
  • Südame-veresoonkonna haiguste korral.
Defitsiit: seleen, kroom, vask, räni.
Toksiliste ainete kuhjumine: plii, kaadmium, alumiinium, naatrium.
Soovitav programm: Меtosept, Vitanorm, Maksifam, Fomidan, Neuronorm, Regesol, Zimed
Parasiitidevastase programmi mõju südame ja veresoonte funktsioonile
Parasiitide tegevusest tuleneva seedimist mõjutava ja mikroelementide (mangaan, tsink, kroom, vask) puudust tekitava toksilise koormuse mõju suurendab triglütseriidide (veres ringlevate rasvhapete) taset. See on vererõhu kõrgenemise, vereringehäirete, südamelihase hüpertroofia, kudede hüpoksia ja ateroskleroosi  oluliseks põhjuseks.
  • Parasiitidevastane programm on efektiivne südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel ja ravimisel, isegi suhteliselt keerulistes situatsioonides. Südame-veresoonkonna haiguste ennetamise ja ravimise metodoloogia võimaldab loobuda ravimisõltuvusest, mille kõrvaltoimed põhjustavad südamehaigete surma palju varem kui südame ja veresoonte haigused ise.
Soovitav programm Меtosept, Vitanorm, Baktrum, Maksifam, Fomidan normaliseerib vere triglütseriidide taset, mida kinnitavad objektiivselt ka vereanalüüsid triglütseriidide (lipiidide) suhtes. 
Kõrgenenud vererõhku seostatakse eranditult kõikide südame ja veresoonkonna haigustega.
Soovitav programm – Меtosept, Vitanorm, Baktrum, Maksifam, Fomidan, Neuronorm normaliseerib vererõhku, mis omakorda kõrvaldab sõltumise ravimitest ja alandab nende kõrvaltoimete riski. Vererõhu normaliseerumine on objektiivselt kinnitatud vererõhu mõõtmiste teel.
 

4.2.12. Bronhid täidavad hingamisfunktsiooni. Mööda bronhiaalpuud (hingamistoru on trahhee, mis jaguneb paremaks ja vasakuks peabronhiks) suundub sissehingatav õhk kopsudesse ja sealt tagasi välja.
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju bronhide funktsionaalsele seisundile. Ussnugiliste vastsete vormis eksisteerimise tõttu võib kannatada hingamisfunktsioon. Järgmisse arengustaadiumi üleminekuks rändavad helmintide vastsed mööda kopsuarterit bronhioolide kapillaaridesse, seejärel bronhide pilusse, millest satuvad mööda hingamisteid suuõõnde ning neelatakse seal süljega alla. Helmintide vastsed on varustatud ogadega, mille abil nad puurivad end läbi limaskestadest, veresoontest ning tungivad verre. Toksokaride vastsed põhjustavad bronhi-kopsusüsteemis erineva raskusastmega põletikulisi protsesse kergest katarrist kuni ägeda bronhiidini ja  tõsiste lämbumishoogudeni. Nimetatud vastsed on aktiivsed teejuhid teistele haigusttekitavatele organismidele: bakteritele ja ainuraksetele, aidates kaasa nende tungimisele verre ja lümfi. 
Vastsete olemasolu veres avaldub peamiselt allergiliste reaktsioonide näol: väljendunud haiglane olek ning kuiva köha tekkimine koos vähese hulga limase rögaga. Parasiitide olemasolu organismis on alati seotud mikroelementide puudusega.
Mikroelementide sisalduse tasakaalutus organismis:
  • Hingamisteede allergia korral
Defitsiit: vask, mangaan, seleen, tsink, koobalt, räni.
Toksiliste ainete kuhjumine: kaadmium, nikkel.
Soovitav programm: Metosept, Vitanorm, Fomidan, Zimed, Neuronorm, Maksifam.
 
4.2.13. Diafragma koosneb lihasplaatidest ja kõõlustest, mis eraldavad rindkere kõhuõõnest. Diafragma funktsiooniks on hingamisprotsessis vahetult osalemine. Kui kõhuõõs on roojamassi tõttu täitunud mahult suurenenud sooltega (kuni 12 kg) ja suure hulga  helmintidega, siis diafragma asend muutub (diafragma on pidevalt üles tõstetud) ja hingamisfunktsioon on häiritud. Mitmed helmintide liigid (trihhinellad) valivad oma asukohaks diafragma. Parasiitide olemasolu organismis on alati seotud mikroelementide puudusega.
Ebapiisaval hulgal mikroelemente sisaldavad elastsed koed muutuvad jäigaks.
 
4.2.14. Kopsud. Kopsude funktsioon on gaasivahetuse teostamine, samas toimub ka vere küllastumine hapnikuga. Kopsud on paarisorgan, mis koosneb tuhandetest bronhioolidest, mille otsas on väikesed kotikesed (alveoolid). Alveoolid on läbi punutud rohkearvuliste veresoonekestega. Alveoolide õhukestes seintes toimub gaasivahetus, kus veri rikastub hapnikuga ja samas vabaneb süsihappegaasist. Kopsud laienevad ja tõmbuvad kokku diafragma kokkutõmbumisel ja lõdvestumisel, tõmmates seega õhku sisse ja välja.
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju kopsude funktsionaalsele seisundile. Helmintide vastsed rebivad puruks kopsukoe, põhjustavad verevalumeid, turseid ja alveoolide venitusi. Vastsed võivad olla köha ja põletikukollete tekitajateks ning häirida hingamisfunktsiooni. Parasiitide vastsed tungivad kopsudesse verevooluga, puurivad läbi kile ja rebivad puruks alveoole (kopsu rakukesi). Rändluse ajal vahetavad vastsed mitu korda kesta, st vabanevad eelmisest kestast nagu tavalised röövikud. Parasiitide ainevahetuse produktid, mis vabanevad vastsete kesta vahetamisel, põhjustavad mürgitust ja kasvajaid. Vigastades kopsu soodustavad need nakatumist tuberkuloosi, kopsupõletikku, aitavad kaasa mädaste mikroobide sissetungimisele, samuti bronhi-kopsu ja allergiliste reaktsioonide arengule. Niipea kui kopsud saavad puhtaks ussnugiliste vastsetest, mis rändavad sinna verega, lõpevad ka ägedad hingamisteede haigused, bronhiidid, kopsupõletikud. Toksokaroosi korral leidub kopsudes rohkearvuliselt granuloome (kasvajaid), arenevad põletikulised protsessid (kopsupõletik), kopsupuudulikkus. Röntgenoloogiliselt ilmneb kopsujoonise tugevnemine, esinevad „lendavad“ infiltraadid ja kopsupõletiku pilt. 
Oluliste mikroelementide mõju kopsu funktsionaalsele seisundile.      
Ebapiisav mangaani (mitte segi ajada kaaliumpermanganaadiga) sisaldus on üks astma arenemise põhjusi.
Ebapiisava kroomi sisalduse puhul täheldatakse lastel kõrgenenud soodumust hingamisteede allergiliste seisundite tekke suhtes.
Molübdeen soodustab vastsündinutel astmahoogude ja krambiseisundite lõppemist.
Joodi defitsiidi puhul tõuseb kopsuhaiguste esinemise risk.
 
Toksiliste metallide liigse kuhjumise mõju kopsude funktsionaalsele seisundile. Arseeni kogunemine põhjustab bronhiaalastmat, arseen on kantserogeen, mis suurendab kopsu uusmoodustiste tekke riski.
 
Mikroelementide sisalduse tasakaalutus organismis:
  • Kopsude ja bronhide krooniliste haiguste korral
Defitsiit: tsink, seleen, mangaan, magneesium, räni.
Toksiliste ühendite kuhjumine: arseen, kaadmium, alumiinium.
Soovitav programm: Metosept, Vitanorm, Imcap või Fomidan, Zimed, Cromazin, Regesol, Bactrim.
        
 
4.2.15. Kilpnääre – endokriinsüsteemi organ.
Kilpnääre (glandula thyreoidea) on inimese endokriinsüsteemi organ, mis toodab ja kogub joodi sisaldavaid hormoone, mis osalevad ainevahetuse ja energia regulatsioonis organismis. Kilpnäärme normaalsest funktsioneerimisest sõltuvad peamised bioloogilised protsessid: kasv, kudede areng ja diferentseerumine. Kilpnääre toodab hormoone nagu türoksiin, trijoodtüroniin (seleeni osavõtul), türeokaltsitoniin.
Kilpnäärme hormoonid:
  1. Tugevdavad rasvade, süsivesikute ja valkude oksüdatsiooni rakkudes, kiirendades seega ainevahetust organismis.
  2. Tõstavad kesknärvisüsteemi erutuvust.
  3. Reguleerivad kaltsiumivahetust organismis, alandades selle sisaldust veres ning suurendades seda luukoes. Kaltsiumitaseme langus veres vähendab kesknärvisüsteemi erutuvust.
Kilpnäärme funktsiooni reguleeritakse kesknärvisüsteemist. Kilpnääre on vastastikku seotud teiste sisesekretsiooni näärmetega.
Kilpnäärmehaigustega (põletikulised protsessid, kasvajad, traumad, kaasasündinud anomaalia jt) võivad inimestel kaasneda kilpnäärme suurenemine ja selle funktsiooni häired – hormoonide tootmise pärssimine  (hüpotüreoos kuni müksödeemi arenemiseni) või nende moodustumise tõus.
Kilpnääre toodab hormoone, mis reguleerivad ainevahetusprotsesside kiirust. Kilpnääre koosneb kahest osast, mis on omavahel ühendatud kitsa koeribaga. Kilpnääre toodab türoidhormoone, mis osalevad ainevahetusprotsesside kontrollimises organismis. Kilpnääre võib suureneda ning muutuda nähtavaks kaelal neelamise ajal (struuma ehk hõõtsik).
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju kilpnäärme funktsionaalsele seisundile. Helmindid avaldavad patogeenset mõju kogu inimese organismile. Krooniline toksiline mõju põhjustab hormonaalset tasakaalutust ja tsüstide moodustumist. Näiteks kantakse toksokaride vastsed läbides kopsude filtri mööda suurt vereringet erinevatesse organitesse, kus nad võivad sadestuda kilpnäärmes ning avalduda kasvaja sümptomitena.
Oluliste mikroelementide mõju kilpnäärme funktsionaalsele seisundile. Kestev  joodi puudus põhjustab eelkõige kilpnäärme peamise hormooni T4 sünteesi ja sekretsiooni pärssimist, mis tagasiside põhimõttel stimuleerib TTG sünteesi ning sekretsiooni hüpofüoosiga.
Koos sellega toimub TTG mõjul türeotsüütide proliferatsioon ja kolloidi kogunemine folliikulites. Nii moodustub struuma, mis võib olla difuusne, sõlmeline, difuusne-sõlmeline või mitmesõlmeline. Laste ja noorte puhul on iseloomulik difuusne struuma, täiskasvanutel aga struuma sõlmelised vormid. Joodi peamine funktsioon on osalemine kilpnäärme talitluses, tagades selle hormoonide – türoksiini ja trijoodtüroniini, tootmist. Joodi defitsiit põhjustab kilpnäärme patoloogiat (struuma,  hüpotüreoos, mis avaldub mistahes liiki ainevahetuse aeglustumises). Orgaaniline jood koos kroomi, seleeni ja tsingiga on vajalik kilpnäärme normaalseks funktsioneerimiseks.
Joodi üleküllus organismis koos intoksikatsiooni sümptomitega võib tekkida joodi ravimpreparaatide üledoseerimisel või nende kogunemisel. Difuusse toksilise struuma ravi mitteorgaanilise joodiga või radioaktiivse joodi kogunemine põhjustavad haiguse tõsist ägenemist toksikoosile iseloomulike tunnustega nagu tahhükardia, liikumisrahutus kerge värinaga, kõrgenenud psüühiline erutuvus afektiivsuse ja kiirendatud kõnega, kurnatus, kõhulahtisus, näljatunne vaatamata täisväärtuslikule toitumisele, temperatuuri tõus kuni 37,5 kraadini (subfebriliteet) ja väsimustunne. Orgaaniline jood tõrjub mitteorgaanilise joodi kilpnäärme rakkudest ning ei kogune organismis.
Seleen aktiveerib kilpnäärme hormoonide tootmist, seleeni defitsiidi korral on tootmine inaktiivne.
Koobalti defitsiit võib esile kutsuda endeemilise struuma arenemise, kuna koobalt on vajalik türoksiini normaalseks sünteesiks.
Vask stimuleerib kilpnäärme funktsiooni, selle puudumisel langeb kilpnäärme hormoonide tase.
Mikroelementide sisalduse tasakaalutus organismis:
  • Kilpnäärme düsfunktsiooni korral
Defitsiit: jood, vask, seleen, tsink, koobalt, kaltsium, kaalium.
Toksiliste ainete kuhjumine: broom, plii, liitium.
Soovitav programm: Metosept, Vitanorm, Maksifam, Zimed, Fomidan, Regesol, Imcap.
 
 
 4.2.16. Kõrv on komplitseeritud kuulmis- ja tasakaalu reguleeriv organ. Kõrval on keeruline struktuur, mis koosneb kolmest anatoomilisest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. Välis- ja keskkõrv etendavad tähtsat osa helilainete püüdmisel ja edastamisel. Sisekõrv vastutab kuulmise eest ja tagab tasakaalu. Väliskõrv koosneb nähtavast kõrva süvendist ja väliseks kuulmekäiguks nimetatavast kanalist, mis suundub kõrva sisemusse. Kuulmekäik lõpeb kõrva sees kõrva trummikilega, mis moodustab piiri välis- ja keskkõrva vahel. Trummikilet läbistavad (innerveerivad) närvilõpmed, mistõttu on nakatumise korral põletikuline protsess väga valulik. Keskkõrval on kuulmetoru kaudu ühendus neeluga, mida nimetatakse veel  kuulmetõrveks.  Keskkõrva õõnes asuvad kolm väikest kuulmeluud.  Kuulmeluud on omavahel selliselt seotud, et trummikile võnkumisel antakse helilainete abil selle liikumine edasi keskkõrvale. 
 Keskkõrv sisaldab täpsemalt öeldes kuulmisorganit, mida nimetatakse teoks (tigu) ja tasakaaluorganit ehk vestibulaarset aparaati. Tigu on luustunud spiraalitaoline kanal, mis sisaldab kuulmisretseptoreid. Teo juurde läheb sisemine kuulmekäik – luustunud kanal, milles asub eesmine teonärv. Tigu moodustavad poolringikujulised kanalid on vestibulaarse aparaadi osa, mis sisaldab tasakaaluretseptoreid. Info keskkõrva mõlemast osast suundub levides mööda eesmisi teonärve peaaju vastavatesse piirkondadesse.
 
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju kõrva funktsionaalsele seisundile.
 
Helmintide kohalolu tõttu võivad kannatada ka kuulmisorganid, sest infektsioon võib levida keskkõrva, põhjustades kuulmislangust, müha ja kohinat kõrvades.
 Lendavad putukad võivad samuti muneda oma mune välisesse kuulmekäiku. Vastsed mulgustavad trummi vaheseina ning arenevad kõrva keskosas, seega tuleb ussilaadsed ja nende vastsed patsientide kõrvadest (keskkõrvast) eemaldada. Kui need on tunginud keskkõrva (koljusse), tuleb parasiitide eemaldamiseks teostada kolju trepanatsioon. Suurem osa kõrvahädadest on põletikulise iseloomuga. Kõige sagedamini hakkavad kõrvad valutama peale nohu, grippi, külmetust või viirusinfektsiooni. Samuti võivad olla kahjustatud kuulmeluud ning traumeeritud kuulmenärv, mille tõttu tekib valu või rõhumistunne kõrvas, pearinglus, peavalu, iiveldus, mädased eritised kõrvast.
Mäda eraldumine kõrvast insuldi korral viitab parasiitide olemasolule koljus (askariidide vastsed). Parasiidid soodustavad haigusttekitavate organismide nagu bakterite ja mikroobide läbitungimist ning pärsivad immuunsust. Keskkõrvapõletiku võivad esile kutsuda hingamisteede infektsioonid.
Oluliste mikroelementide mõju kõrvade funktsionaalsele seisundile.
Mangaani defitsiit põhjustab lastel kuulmise nõrgenemist ja kurtust.
Arenev loode on väga tundlik joodi defitsiidi suhtes. Kaasasündinud joodivaegus  põhjustab patoloogiat, milleks on kaasasündinud kurttummus lastel.
Toksiliste metallide liigse kuhjumise mõju kuulmisaparaadi funktsionaalsele seisundile. Liigne arseeni kuhjumine põhjustab nii kuulmis- kui nägemishäiret.
Soovitav programm: Metosept, Vitanorm, Maksifam, Zimed, Regesol, Neuronorm.
 
4.3.1. Endokriinne süsteem –  on näärmete süsteem, mis toodab hormoone ning eraldab neid vahetult verre. Kui endokriinse süsteemi näärmeid vigastatakse või eemaldatakse operatsiooni käigus, siis sellega tekitatakse inimese organismile raske häire. Näärmetel, mida nimetatakse endokriinseteks või sisesekretsiooni näärmeteks, ei ole väljavoolujuhasid, need paiknevad keha erinevates osades, kuid on omavahel funktsionaalselt tihedalt seotud. Organismi endokriinne süsteem tervikuna toetab sisekeskkonna püsivust, mis on vajalik füsioloogiliste protsesside normaalseks kulgemiseks. Selle süsteemi hormoonidele alluvad kõik sisesekretsiooni näärmed (hüpofüüs, kilpnääre, kõhunääre, neerupealised).
Endokriinne organ erineb selle poolest, et see eraldab ainet, mis on vajalik teiste organite rakuaktiivsuse reguleerimiseks vahetult verevoolusängi (mõiste pärineb kreekakeelsest sõnast „endo“ – „sees“ või „sisemine“ ja „krinein“ –  „eralduma“). Selliseid organeid nimetatakse endokriinseteks näärmeteks ja nende poolt eraldatavaid aineid hormoonideks (kreeka k. „hormao“ – „tekitan“).
Veel üks nääre on epifüüs, mida hakati alles hiljuti arvama endokriinse süsteemi osaks.  Epifüüs on endokriinse süsteemi „dirigent“, hüpofüüsi ja hüpotalamuse aktiivsust kontrollitakse käbinäärme (epifüüsi) poolt. Endokriinseid näärmeid varustatakse rohkelt verega.
Endokriinse süsteemi poolt toodetavad hormoonid.
Suhkrutõve, depressioonide ja onkoloogiliste haiguste korral on hormooni melatoniini süntees pärsitud või selle sekretsiooni normaalne rütm häiritud.
Organism on võimeline tootma erinevaid hormoone eluliselt vajalike elementide (tsingi, mangaani, kroomi, joodi) optimaalse sisalduse korral. Kõik hormoonid jagunevad alljärgnevalt:
  • steroidsed hormoonid – toodetakse kolesteroolist neerupealsete koores, sugunäärmetes; 
  • polüpeptiidhormoonid – valgulised hormoonid  (insuliin, prolaktiin, AKTH jt);
  • aminohapetest tuletatud hormoonid – adrenaliin, noradrenaliin, dopamiin jt;
  • rasvhapetest tuletatud hormoonid – prostaglandiinid.
Füsioloogilise toime järgi jagunevad hormoonid:
  • käivitavad hormoonid (hüpofüüsi, epifüüsi, hüpotalamuse hormoonid), mis avaldavad mõju teistele sisesekretsiooni näärmetele;
  • täideviivad hormoonid – mõjutavad kudedes ja organites erinevaid protsesse.
Hormoonide füsioloogiline mõju on suunatud alljärgnevale:
  • bioloogiliste protsesside humoraalse regulatsiooni tagamine, s.t vere kaudu teostatav;
  • sisekeskkonna terviklikkuse ja püsivuse, samuti keha rakukomponentide harmoonilise vastastikuse toime tagamine;
  • kasvu-, küpsemis- ja reprodutseerimisprotsesside reguleerimine.
Hormoonid sattudes vereringesse peavad jõudma vastavate organite-sihtmärkideni. Hormoonid reguleerivad kõikide organismi rakkude aktiivsust. Nad avaldavad mõju mõtteerksusele, füüsilisele liikuvusele, kehaehitusele ja kasvule, määravad juuste kasvu, hääle tonaalsuse, sugutungi ja käitumise. Tänu endokriinsele süsteemile võib inimene kohaneda suurte temperatuurikõikumistega, toidukülluse või -puudusega, füüsiliste ja emotsionaalsete stressidega.
Endokriinne süsteem koos närvi- ja immuunsüsteemiga tagavad reproduktiivse funktsiooni, organismi kasvu ja arengu, õpivõime, energia tarbimise ja talletamise („tagavaraks“ glükogeeni või rasvsidekoe näol).
Normaalses seisundis eksisteerib endokriinsete näärmete aktiivsuse, närvisüsteemi seisundi ja kudede-sihtmärkide vastuse (koed, millele mõju on suunatud) vahel harmooniline tasakaal. Mistahes häire ükskõik millises lülis kutsub kiiresti esile normist kõrvalekalded. Liigne või puudulik hormoonide tootmine põhjustab erinevaid haigusi, millega kaasnevad sügavad keemilised muutused organismis. 
Juhtivad endokriinsed näärmed: 
  • hüpotalamus;
  • hüpofüüs;
  • epifüüs.
Perifeersed endokriinsed näärmed:
  • kilpnääre ja parakilpnäärmed;
  • timus (immuunnääre);
  • kõhunääre;
  • neerupealsed;
  • sugunäärmed (munasarjad, munandid– eesnääre).
 
Füsioloogia.
 
4.3.2. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem.
Hüpofüüs ehk ajuripats eritab paljusid hormoone, mis aktiveerivad protsesse organismis, sealhulgas munandites ja munasarjades. Hüpofüüs on hernetera suurune organ peaajus, kuid tema osalus endokriinses süsteemis on suur.
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteemi funktsionaalsele seisundile. Helmindid avaldavad mõju kemoretseptoritele, muutes hüpofüüsile suunduvaid impulsse.
Oluliste mikroelementide mõju hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteemi funktsionaalsele seisundile. Seleen, jood, tsink, kroom, mangaan ja vask avaldavad alljärgnevat mõju hormoonide aktiivsusele:
•          on hormoonide koostisosa;
•          osalevad hormoonide deponeerimises;
•          osalevad hormoonide sünteesis;
•          osalevad hormoonide degradeerimisel ja elimineerimisel.
Ebapiisav seleeni, joodi, tsingi, kroomi, mangaani ja vase sisaldus põhjustab hormonaalset tasakaalutust.
Koobalt (Со) koguneb hüpofüüsis. Koobalti defitsiit avaldub vegetatiivse närvisüsteemi düsfunktsioonina.
Kroom osaleb veresoonte toonuse hoidmises.
Ebapiisav vase sisaldus põhjustab vegetovaskulaarset düstooniat, hüpotooniat, asteeniat.
Mikroelementide sisalduse tasakaalutus organismis:
  • Depressiooniseisundite, tujutuse korral
Defitsiit: mangaan, tsink, koobalt, magneesium, liitium, kaalium.
Liigne alumiiniumi kogunemine.
Soovitav programm: Metosept, Vitanorm, Fomidan, Maksifam, Neuronorm, Bactrim.
 
4.3.3. Peaaju  sisaldab eluliselt tähtsaid keskusi, mis kontrollivad mitmeid organismi funktsioone. See on kõige suurem aju osa paljude kurdudega, mille hulk suureneb pealispinna suunas. Suurem osa infotöötlemisega seotud protsesse toimub aju suurtes poolkerades. Siin asuvad tundeorganite analüsaatorid (kuulmis- ja nägemisorgan, haistmisnärvid), samuti väikeaju, mis vastutab liigutuste koordinatsiooni eest.
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju peaaju funktsionaalsele seisundile: peavalu, nägemisvälja ahenemine, nägemise nõrgenemine, kõrgenenud koljusisene rõhk, migreen, teadvusekadu, atakid, krambid, nägemise nõrgenemine ja kurtus. Toksokaride vastsed võivad koguneda peaajju, silmadesse ja teistesse organitesse ning kudedesse, säilitades eluvõime kuude ja aastate jooksul ning viibides ise „tukkuvas“ seisundis. Osa neist võib taas aktiveeruda ning jätkata rändamist, teine osa kapseldub ning hävineb järk-järgult kapsli sisemuses. Toksokaroosi korral asuvad peaajus rohkearvulised granuloomid (kasvajad).
Kaudne parasiitide olemasolu tunnus peaajus on mäda eraldumine kõrvadest insuldi (askariidi) arenemisel.
Tsüstitserkoos (Cysticercus ceiiuiosus) on paelussi vastseline vorm, seapaeluss. Vastsed tungivad läbi soolte seinte verre ja rändlevad mööda vaskulaarsüsteemi organitesse ja kudedesse. Eriti ohtlik on vastsete sattumine peaajju ja silmadesse. Peaajus tekitavad need  närviimpulsside häireid, kolju- ja peaajunärvide kahjustusi, koljusisese rõhu tõusu; silma kudedes aga nägemisvõimetust.
Toksoplasmid tungivad närvide rakkudesse, peaajju, vaskulaarsüsteemi, silma võrkkesta, hävitavad rakke, kudesid ja organeid. Parasiitide kogunemine põhjustab kasvajate – pseudotsüstide moodustumist, millel ei ole oma kesta, seda tehakse kindlaks ultraheliuuringuga. Peaaju talitluse häired sõltuvad kasvaja asukohast, mistõttu patsiendil ei ole pika aja vältel aimu nende olemasolust.
Vastsed (munad, tsüstid, miratsiidid, reediad, vastsed) eritavad väga tugevaid mürke, mis kahjustavad peaaju. Intoksikatsioon eralduvatest ainevahetusproduktidest ja parasiitide hukkumisest kutsub esile psüühilisi ja neuroloogilisi kõrvalekaldeid.
Oluliste elementide mõju peaaju funktsionaalsele seisundile. Peaajukoores kogunevad kõige enam Cu, Co, Cr, Mn, Mo, Zn.
Seleeni defitsiidiga seotud  seisund on iseloomulik patsientidele, kellel on diagnoositud  asteenia ja psühhoasteenia.
Vask osaleb rakkude antioksüdantses kaitses (kaitse vabade radikaalide eest). Vask avaldab väljendunud põletikuvastast toimet sadulnärvi neuriidi ja müalgia leevendamisel.
Peavaluhood enne äikest, samuti stress on alati põhjustatud mikroelementide puudusest veres. Mida suurem on kohin peas, seda suurem on mikroelementide puudus, seega seda enam me kannatame stressi all.
Сu, Mn, Zn tasakaalutus avaldub neuromediaatorite tasakaalutuses, kesknärvisüsteemi kõrgenenud erutuvuses, hästi edasijõudvatel üliõpilastel on võrreldes mahajääjatega täheldatud suurem tsingisisaldus juustes.
Joodi defitsiidiga organismis on seotud intellektuaalsete võimete langus.  
Paljude arstide arvates on mitmete skisofreenia liikide esinemine tsingi, mangaani, В6 vitamiini ja magneesiumi puuduse tagajärg toidus.
Tsink on üks olulisemaid tegureid, mille puudus võib olla epilepsia tekkimise põhjuseks.
Mangaani sisaldus avaldab mõju kesknärvisüsteemi seisundile. Lapsel põhjustab mangaani vaegus psühholoogilise ja kõne arengu peetust. Mangaani funktsioon on raku antioksüdantne kaitse vabade radikaalide kahjulike mõjude eest. Ebapiisavat mangaani sisaldust organismis täheldatakse patsientidel, kellel esinevad halvatus, krambid ja liikumishäired, peapööritus, neurootilised reaktsioonid ja psüühilised häired, samuti lastehalvatus ehk poliomüeliit.
Vask on organismile suurtes kogustes mürgine ja põhjustab närvisüsteemi kahjustusi. Vask osaleb närviimpulsside edastamises. Vasepuudus põhjustab organismis psühhomotoorset pidurduvust, depressiooni.
Jood ( I ) on vajalik peaaju normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks.
Joodi puudus rasedal põhjustab kaasasündinud joodi defitsiiti väikelapsel, mis avaldab mõju peaaju talitlusele soodustades psüühilise ja vaimse arengu peetust, nõrka edasijõudmist koolis, aeglustunud reaktsioone, metabolismi aeglustumist, palavikku, aga ka vaimsete ja füüsiliste võimete langust.
Joodi defitsiiti lootel seostatakse spastiliste halvatuste olemasoluga ja joodivaegusest põhjustatud kretinismiga.
Molübdeen osaleb asendamatute väävlisisaldusega aminohapete tsüsteiini ja metioniini  metabolismis.
Ebapiisav koobalti sisaldus organismis põhjustab järgmisi patoloogilisi seisundeid:
  • depressioon, unehäired, mälu halvenemine;
  • üldine nõrkus, väsimus;
  • vegetatiivse närvisüsteemi düsfunktsiooni sümptomid;
  • degeneratiivsed muutused seljaajus.
Kroomi puudus põhjustab neuropaatiat ja kõrgema närvitegevuse häireid.
 
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju peaaju funktsionaalsele seisundile.
Plii (Pb) on toksiline ajule ja kesknärvisüsteemile, omab kumulatiivset iseloomu ning põhjustab ajutalitlushäireid.
Arseeni liigsuse korral areneb depressioon, tekivad mälu- ja kõnehäired, neuriidid (peamiselt kodarluu ja sääreluu närvidega seotud);
Arseeni liigsus võib põhjustada nõdrameelsust (dementsust), Alzheimeri tõbe, ajuinsulti. Kesknärvisüsteemi haigused on müeliit-polüneuriidid, valusündroom, tundlikkushäired.
Kliinilised sümptomid ja patoloogilised seisundid alumiiniumi liigsuse korral:
•          apaatsus;
•          mälukaotus;
•          desorienteerumine ruumis;
•          dementsus.
 
 
4.3.3. Nina. Põskkoopad.
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju põskkoobaste funktsionaalsele seisundile. Helmintide vastsed (askariidid) võivad sattudes lümfisüsteemi juurduda ninaneelu lümfisõlmedesse, kutsudes esile sagedasi ägedaid hingamisteede haigusi, angiine, tonsilliite. Helmintide vastsed loovad liikidevahelisi mükooside ja helmintide kolooniaid. Ninaneelu limaskesta ägedad või kroonilised põletikud tekitavad koos seentega tsüste, adenoome ja polüüpe.  
Parasitaarse nakkuse äge faas väljendub sageli üldise allergilise reaktsioonina rändlevate vastsete antigeenidele, mis võivad kaua selles staadiumis eksisteerida või minna üle teise parasiidi arengustaadiumisse. Sellel perioodil on vaatamata tekitaja liigist, selle asukohast ja vastsete rändlusteedest nakkuse sümptomiteks limaskesta tursed ja palavik.
Veresooni ahendavate preparaatide tarvitamine (eriti pikaaegselt mõjuvad ) nohu korral tekitab kudede vohamist ja kroonilist soonte laienemist, mis rikub hingamisfunktsiooni, st läbi nina hingamine muutub võimatuks.
Oluliste mikroelementide mõju põskkoopa funktsionaalsele seisundile. Ninaneelu limaskestade taastamine nõuab tsingi, seleeni, mangaani, joodi olemasolu. Ebapiisav mangaani sisaldus on üks respiratoorsete allergiate arengu põhjustaja.
Kroomi ebapiisava sisalduse korral organismis avaldub lastel suurenenud kalduvus respiratoorsetele allergiatele.
Tsink aktiveerib T-raku immuunsust, tõstab vastupanuvõimet viirushaigustele. Tsink avaldab viirusevastast ja antitoksilist mõju rakkudele, samuti regenereerivat toimet limaskestadele.
Äkitselt kadunud haistmismeelt ravitakse tsingi preparaatidega.
Seleen avaldab põletikuvastast toimet aktiveerides T-raku immuunsust.
Seleen on funktsioonilt:
1.         antioksüdantne;
3.         viirusevastane;
4.         antibakteriaalne;
5.         kasvajavastane;
6.         põletikuvastane.
Vask avaldab põletikuvastast toimet.
Toksiliste metallide liigse kuhjumise mõju põskkoopa funktsionaalsele seisundile. Kogunenud arseen põhjustab haistmis- ja maitsmismeele häireid, kuivust ninaneelus, laugude turset, kroonilist nohu ja erosiooni ninaneelu limaskestal.
Mikroelementide sisalduse tasakaalutus organismis:
  • Immuunsuse languse korral
Defitsiit: tsink, vask, koobalt, seleen, mangaan, magneesium, raud.
Toksiliste ainete kuhjumine: plii, kaadmium, tina, arseen, elavhõbe.
Soovitav programm: Metosept, Vitanorm, Maksifam, Zimed, Fomidan, Regesol, Bactrim.
 
4.4.1. Seedeorganid.
Seedetrakt, mida nimetatakse ka mao-sooletraktiks hõlmab struktuure ja organeid, mis on seotud seedimisega. Seedetrakt kulgeb suust kuni pärakuavani, tagades toitainete imendumise ja ainevahetusproduktide väljutamise. Seedimine on toidus sisalduvate keeruliste keemiliste ühendite lõhustamise protsess lihtsateks ja keerulisteks mikroelementideks, valkudeks, rasvadeks ja süsivesikuteks, mida organism on seejärel võimeline omastama. See protsess toimub seedekulglas, mis koosneb suust (neelust), söögitorust, maost, kaksteistsõrmiksoolest, peen- ja jämesoolest ning pärasoolest.
Toidu seedimine algab suus, kus mälumisprotsessis toit peenestatakse ning segatakse süljega. Sülg on vedel ensüüm, mida toodab kolm paari süljenäärmeid ja rohkearvuliselt peeni keelenäärmeid, aga ka suulae- ja põsenäärmeid. Keel vastutab maitse tuvastamise eest. Kontaktpinna suurendamiseks toiduga ja tundlikkuse tõstmiseks on keele pind kaetud tuhandete näsadega. Tsingi laekumine stimuleerib valgu gustiini sünteesi, mis asub kõrvanäärmete mahlas ning tagab maitseaistingute hindamise funktsiooni keelenäsades.  
 
 
4.4.2. Neel.
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju neelu funktsionaalsele seisundile. Ninaneelus võivad parasiidi vastsed tungida lümfisõlmedesse (sagedased ägedad respiratoorsed haigused, angiinid, tonsilliidid). Ägedad või kroonilised ninaneelu limaskesta põletikud moodustavad koos seentega tsüste, adenoome ja polüüpe. Helmintide vastsed koos ühinenud seentega põhjustavad süljejuhades ja süljenäärmetes (candida oris) stomatiiti või gingiviiti. 
С. Pneumoonia on levinud kui mittesümptomaatiline viiruse antigeen, mille puhul klamüüdia eraldub suu-neelu limaskestalt ilma eriliste haigustunnusteta. Avaldub ägeda respiratoorse haigusena, mis sageli ühildub pikaleveninud pneumooniaga, esineb palavikuta kulg, samuti kurgu-,  ninaneelu ja kõrvade haigused farüngiit, larüngiit, bronhiit, tonsilliit, sinusiit, otiit.
 
Oluliste mikroelementide mõju neelu funktsionaalsele seisundile.
Tsink  ja külmetus. Vitamiin C ja tsink on suurepärased vahendid katarride ja paljude viirushaiguste vastu. Tsink avaldab viirusevastast ja antitoksilist mõju rakkudele, aktiveerib T-raku immuunsust, tõstab vastupanuvõimet viirushaigustele, samuti on tsingil regenereeriv mõju limaskestadele.
Äkitselt kadunud haistmismeelt ravitakse tsingi preparaatidega.
Seleen avaldab põletikuvastast toimet aktiveerides T-raku immuunsust.
Tsink ja seleen parandavad kasvajavastast immuunsust, takistavad side- ja näärmekudede vohamist.
Seleen. Seleen on funktsioonilt:
1.         antioksüdantne;
3.         viirusevastane;
4.         antibakteriaalne;
5.         kasvajavastane;
6.         põletikuvastane.
Vask omab põletikuvastast toimet.
Toksiliste metallide liigse kuhjumise mõju neelu funktsionaalsele seisundile.
 
Mikroelementide sisalduse tasakaalutus organismis:
  • Immuunsuse languse korral
Defitsiit: tsink, vask, koobalt, seleen, mangaan, magneesium, raud.
Toksiliste ühendite kuhjumine: plii, kaadmium, tina, arseen, elavhõbe
Soovitav programm: Metosept, Vitanorm, Maksifam, Zimed, Fomidan, Regesol, Bactrim.
 
4.4.3. Söögitoru  on lihaseline toru, mis ühendab neelu maoga. Söögitoru kujutab endast elastset lihaselist 25 cm pikkust toru, mis on seestpoolt kaetud limaskestaga ning kergendab toidutombu (pehme toidutüki) läbimist. Söögitoru välissein sisaldab piki- ja ringlihaseid, mille järjestikuline kokkutõmbumine tekitab lainekujulist liikumist peristaltikat, mis on suunatud ülevalt alla. Allaliikuvad lihaste kokkutõmbed (peristaltika) lükkavad toidutüki piki söögitoru makku. Neelamisel satub toidutükk söögitorusse ja käivitab reflektoorselt selle peristaltika. Mao sisemuse tagasisattumist söögitorusse takistab alumine söögitoru sfinkter. Struktuuri poolest  ei erine see söögitoru osa mitte millegi poolest ülejäänud osadest, seetõttu ei ole see anatoomiliselt sfinkter, kuid täidab sellele vaatamata selle funktsioone.
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju söögitoru funktsionaalsele seisundile. Skistosoomide (Schistоsoma haematobium) ja nende munade kogumid tungivad soonte vahedesse moodustades kolooniaid, mis on võimelised moodustama söögitoru veenilaiendeid, samuti põhjustama pahaloomulisi muudatusi kudedes (käsitletakse kui kasvajaid või hemangioome). Skistosoomide iseloomulikud tunnused on: spasmid söögitoru piirkonnas, köha tekkimine söömisel, röhitised, oksendamine. Mao happelise sisu refluksi (tagasiheite) korral allutatakse söögitoru epiteelid (rakukoed) metaplaasiale (rakkude patoloogiliste muudatuste liik). Protsessi süvenemisel asendub skvamoosne (soomuseline) epiteel silindrilisega, mis on vähem kohanenud söögitoru agressiivse keskkonnaga. Ajapikku areneb haavand ja epiteelkoes võivad tekkida pahaloomulised muutused.
 
4.4.4.2. Magu on täielikult lihaseline organ. Mao lihaseline sein on enamjaolt kaetud voltidega, mis annavad talle elastsust ja suurendavad kokkupuutepinda. Magu toimib nagu reservuaar toidu jaoks, selles ei ole peristaltikat, kõik on närvisüsteemi kontrolli all. Maolävis asub sfinkter, mis avaneb ja sulgub (maolukuti). Lukuti kontrollib osaliselt seeditud toidu väljumist kaksteistsõrmiksoolde. Mao funktsioon on toidu seedimine. Maos toimub valkude ja rasvade seedimise esimene staadium.
Mao seinad koosnevad ristuvatest lihaskihtidest. Nende lihaste rütmiline kokkutõmbumine segab toidu maomahlaga läbi. Keskmiselt võib magu sisaldada 1 kuni 1,5 liitrit toitkörti, poolvedelat toidumassi. Samas võib see ulatuda palju suurema mahuni. Kui magu on tühi, siis selle seinad tõmbuvad kokku, moodustades sisemisi volte, mis on kaetud limaskestaga.
Mao sein koosneb lihaskihtidest, ühenduskoe limaskestaalusest kihist ja limaskestade koekihist.  Mao limaskest sisaldab miljoneid süvendeid ehk maolohukesi. Maolohukesed viivad maonäärmeteni, mis toodavad maomahla. Erinevates kohtades (mao osades) asuvad mao seinad sisaldavad rohkearvuliselt erinevat liiki näärmerakke, mis kõik koos toodavad maomahla. Soolhapet toodavad rakud, mis asuvad mao kehas ja põhjas (keskosa). Soolhappe tootmist stimuleerib hormoon gastrinoom, mis toodab mao alumises (antraalses) osas paiknevaid näärmeid. Gastriin imendub mao keskosas ja viiakse verega soolhapet tootvatele rakkudele. Maomahl sisaldab järgmisi fermente:
  • reniin – põhjustab piimavalgu koagulatsiooni. Selle sisu on vajalik piimavalgu omastamiseks lastel;
  • pepsiin – alustab valkude seedimist, lõhustades neid lühemateks molekulideks – peptiidideks;
  • maolipaas – alustab rasvade muutmist rasvhapeteks ja glütseriiniks.
Teine maomahlas sisalduv ensüüm võimaldab omastada vitamiini В12. Mao sisu on üsna kõrge happesusega. Happelise söövituse kaitseks on maosein kaetud aluselise limaskestaga. Mao limaskesta rakud uuenevad pidevalt. See protsess toimub kiirusega umbes 500 tuhat rakku minutis, st mao limaskest uueneb taas täielikult kolme päeva jooksul.
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju mao funktsionaalsele seisundile Seedeorganites elavad parasiidid imiteerivad nende organite haigusi. Helikobakterite – mikroorganismide kasv vastutab maohaavade ja -vähi arenemise eest. Seetõttu võivad kliinilises praktikas vaadeldavad mao-sooletrakti häired mitmetel juhtudel olla parasitaarse elemendi kohalolu maskeerunud vormid. Seedeorganite haiguste esinemisel on need algetapil mittespetsiifilised neuroloogilised sümptomid: 
  • suurenenud nõrkustunne;
  • väsimus;
  • ärrituvus;
  • halb uni.
Tõendid selle kohta, et kannatavad seedeorganid: isutus, iiveldus, valud kõhus, ebakorrapärane roojamine arenevad välja edaspidi. Enamus mao- ja soolehaigusi, eriti lastel ja noorukitel, algavad toidumürgituse ja bakteriaalse või viirusliku nakkuse tagajärjel. Sellised situatsioonid nõuavad hoolikat ja korralikku seedefunktsioonide taastamist. Kui seda mitte teha, siis esialgsed funktsionaalsed (pöörduvad) probleemid muutuvad vältimatult orgaanilisteks (pöördumatuteks).
Mao või soolestiku resektsioon (osaline või täielik kirurgiline eemaldamine) või mao vähendamine kõhnumise eesmärgil tekitavad pöördumatuid muutusi seedetalitluses ja toitainete omastamises ning põhjustavad laia spektrit degeneratiivseid haigusi (osteoartriit, fibromüalgia, aneemia jpt), varajast vananemist ja kõrget surmaga lõppemise riski.
Mittetäielik seedimine (gastroparees) ja aeglustunud toidu evakuatsioon maost on iseloomulikum eakamatele inimestele. Vaatamata eale võib see toimuda ka stressi, ravimpreparaatide tarbimise, traumade ja mao happelis-ensümaatilise tegevuse tagajärjel.
Oluliste mikroelementide mõju mao funktsionaalsele seisundile.
Maohaavade korral täheldatakse ebapiisavat tsingi sisaldust organismis. Tsink on peamine ainevahetustegur  valgu sünteesimisel, normaalne ainevahetus on haavandtõve eduka ravi tingimus. Stressiseisundis viiakse tsink organismist (lihastest ja luudest) momentaalselt välja! Tsingi sisaldus stressi all kannatavate haigete organismis on  3-5 korda alla normi. Tavaliselt ootab maohaavandit põdevat haiget „delikaatne“, „kerge“, st tsingivaene keedetud toidu dieet, mis veelgi suurendab selle ühendi defitsiiti.
Seleeni defitsiit viib maovähi arenemiseni.
Mangaani ebapiisav sisaldus organismis viib düspepsia sündroomi arenemisele.
Molübdeen vähendab mao- ja soolevähi tekkimise ohtu.
Vask takistab mao divertiikulite moodustamist.
Toksiliste metallide liigse kuhjumise mõju mao funktsionaalsele seisundile. Arseeni kogunemine põhjustab mao limaskesta põletikku (gastriiti).
Mikroelementide sisalduse tasakaalutus organismis:
  • Mao-seedetrakti haiguste korral
Defitsiit: tsink seleen, mangaan, kroom, kaalium, magneesium, raud.
Toksiliste ainete kuhjumine: kaadmium, plii, arseen, tina, elavhõbe.
Soovitav programm:  Metosept, Vitanorm, Maksifam, Baktrum, Fomidan.
 
4.4.5. Kõhunääre täidab endokriinset (niinimetatud saarerakkude) ja seedefunktsiooni.
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju kõhunäärme funktsionaalsele seisundile. Ainuraksed mikroskoopilised parasiidid lambliad (Lamblia intestinalis) kahjustavad kõhunääret ning kurnavad selle sekretsiooni (soolestikku eralduva ensüümi hulga vähenemine). Lamblioos kulgeb sageli ilma sümptomiteta viiruse antigeenina või maskeerub mao-sooletrakti haiguseks (eriti täiskasvanutel). Nende elutegevust soodustavad mao-sooletrakti põletikulised protsessid. Lambliad elavad koos ussnugilistega ja teiste ainuraksetega. Ussid  – opistorhid tungivad sapiteede kaudu kõhunäärmesse. Kõhunäärme kahjustuse korral areneb pankreatiit, esinevad seedehäired (toidu mitteseedimine), vedela vahuse väljaheite eraldumine.
Oluliste mikroelementide mõju kõhunäärme funktsionaalsele seisundile.
Kroom, seleen, tsink, mangaan võimaldavad normaliseerida kõhunäärme talitlust, ennetada kroonilise pankreatiidi arengut (Zimed - vask), suhkrutõbe.
Seleeni defitsiidi korral organismis areneb kõhunäärme düstroofia.
Tsink kuulub insuliini molekuli koostisse, on vajalik veresuhkru normaliseerimiseks vajaliku hormooni sünteesimiseks.
Kroom aktiveerib insuliini toimet, kontrollib insuliini kontsentratsiooni veres, kroomi defitsiit tekitab teise tüübi diabeeti.
Mangaan reguleerib süsivesikute omastamist organismi rakkude poolt, takistab insuliinisõltumatu diabeedi arenemist.
Seleen kaitseb kõhunäärme rakke  tsüstide ja kasvajatega seotud protsesside eest.
Vask osaleb insuliini aktiivsuse tõstmises.
Mikroelementide sisalduse tasakaalutus organismis:
  • Suhkrusisalduse kõrgenemise korral veres
Defitsiit: mangaan, tsink, kroom, magneesium.
Kuhjumine: kaalium, naatrium.
Soovituslik programm:  Metosept, Vitanorm, Maksifam, Zimed, Baktrum.
 
4.4.6. Kaksteistsõrmiksool on kõige ülemine peensoole osa. Kaksteistsõrmiksoolde saabuvad sapp ja mahlad, mida kõhunääre eritab. Toidu ümbertöötlemine lõhustunud seisundisse algab 25 cm pikkuses kaksteistsõrmiksoole osas. Mikroelementide imendumine toimub just kaksteistsõrmiksooles. Kaksteistsõrmiksoole seedemahlad sisaldavad naatriumbikarbonaati. See neutraliseerib mao poolt toodetavat hapet ja loob leeliselise keskkonna, mis on soodus soolefermentide jaoks. Kaksteistsõrmiksoole seintes paiknevad näärmed, mis toodavad ensüüme nagu maltaas, sahharaas, enteropeptitaas ja soolefermentide segu, mida nimetatakse erepsiiniks. Teine mahlade allikas on kõhunääre, mis lisaks endokriinsele funktsioonile toodab kolme seedeensüümi: lipaasi, amülaasi, trüpsinogeeni. Trüpsinogeen muundub soolestikus trüpsiiniks. Kõik ensüümid koos jätkavad valkude, suhkrute ja rasvade lõhustamist lihtaineteks. Mikro- ja makroelementide imendumise põhiprotsess toimub peensoole ülemises osas, täpsemalt kaksteistsõrmiksooles. Regulatsiooni teostatakse kesk- ja vegetatiivse närvisüsteemi ning endokriinse süsteemi abil. Mikroelementide imenduvus muutub eaga (lastel läheneb ühele).
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju kaksteistsõrmiksoole funktsionaalsele seisundile. Seedehäirete (maldigestiooni) kaebuste korral esineb iiveldus, kõrvetised, ületäitumistunne, meteorism, ebakorrapärased väljaheited (rohkest vedelast kuni kõhukinnisuseni), erineva iseloomuga kõhuvalud (rõhuvad, pidevad ülevalpool naba, kokkutõmbelised jne).
Parasiidid ja mikrofloora, samuti mikroorganismide poolt toodetavad ensüümid, metaboliidid ja toksiinid on võimelised avaldama mõju mikroelementide (ME) imendumisprotsessile, muutes elementide aktiivsuse (ekspressiooni) taset.
Oluliste mikroelementide mõju kaksteistsõrmiksoole funktsionaalsele seisundile. Tsink, seleen, jood, mangaan, kroom ja vask avaldavad mõju ensüümide aktiivsusele.
•          mikroelemendid on katalüütilise keskuse rea toodetavate ensüümide komponendid;
•          või esinevad ensüümide konkurentse inhibiitorina.
 
4.4.7. Peensool.
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju peensoole funktsionaalsele seisundile. Paljud helmintide liigid avaldavad mõju mehaaniliste traumade osutamise teel  oma kohaloleku (parasiteerimise) asupaigas, haavapinnad on nagu avatud väravad mikroobidele. Suuremat osa soolehaigusi, tuberkuloosi, düsenteeriat ja enteroinfektsioone soodustavad ussnugilised.
Soolestik on kõige suurem väli, kõige massiivsem immuunnääre. Seal paiknevad Peyeri naastud, mis on võimelised tootma viirusevastaseid kehasid interferoone. Helmintide toime tekitab soolestiku limaskesta turset, ei lase avalduda Peyeri naastudel, takistab lümfisõlmede adekvaatset reaktsiooni nende toksilisele koormusele.
Ärritunud soole sündroom tekib helmintide tegevuse tagajärjel soole limaskestale, samuti patogeense mikrofloora ja selle toksiinide (sapi- ja orgaaniliste hapete, puudulikult oksüdeeritud produktide) mõju tõttu. Selle sündroomi kliiniline pilt on mitmekülgne ja võib avalduda soolekoolikutena, limaskesta koolikutena või soole funktsionaalse düspepsiana (liikuv või mädane). Väljendub ebakorrapärastes väljaheidetes, mis sageli tekivad kohe pärast söömist, sellega kaasneb kõhupuhitus, kõrvetus anorektaalses piirkonnas, aga ka ärevus- ja rahutustunne.
Düsbakterioosi põhjuseks võivad olla mao-sooletrakti, samuti maksa kroonilised haigused, sekundaarne immuunpuudulikkus ebapiisava mikroelementide saamise taustal, infektsioonid ja helmintoosid. Nii bakteriaalsed kui viiruslikud nakkushaigused ja antibiootikumiravi põhjustatud mikroökoloogia häireid, eelkõige soole düsbakterioosi. Teisest küljest soodustab pikaajaline ja süvenenud kasuliku mikrofloora häire erinevate häirete tekkimist soolestikus, millega toetatakse juba olemaolevat patoloogilist protsessi.
Tegurid, mis otseselt või kaudselt mõjutavad inimese mikrofloora eluvõimelisust:                    - mikroelementide defitsiit;
- ussnugiliste invasioon;
- bakteriaalne ja viirusnakkus;
- ensüümisüsteemide (seedemahlade) häired;
- farmakoloogiliste ravimite mõju;
- kiiritus;
- stressid;
- erinevad põletikukolded;
- immuunpuudulikkuse seisundid;
- endokrinopaatia;
- toitumise muutmine;
- klimaatilis-geograafiliste tingimuste muutused jt.
Helmindid söövad väärtuslikke toiteaineid (mikroelemente). Selle tagajärjel on häiritud toitainete imendumine sooltes. Radiatsioonikiirguse ja kemoteraapia ajal saavad kindlasti kahjustada ka kudede terved rakud, nende kaitseks on vajalik mikroelementide olemasolu, millest sõltub raku keemiline ja füüsiline terviklikkus. Neid elemente omandab organism teistest organitest, kusjuures nende äraandmist korvatakse preparaatide kasutamisega. Helmintide kõrval hävitavad kiiritus, kemoteraapia ja antibiootikumid vältimatult ning pöördumatult soole sümbiootilist mikrofloorat, mis täidab laia spektrit seedimis- ja immuunfunktsioone. Nende funktsioonide kadumine põhjustab vältimatult paljusid haigusi kõhukinnisusest kuni vere hüübimisega seotud häireteni. Soole mikrofloora taastamine aitab ennetada ja kõrvaldada düsbakterioosi tagajärgi. Praktika näitab, et juba väljakujunenud düsbakterioos allub raskelt ravile. Soolestiku mikrofloora normaliseerumine nõuab pikaajalist parasiidivastase programmi rakendamist (mitte alla 6 kuu ühenädalase vaheajaga iga kuu alguses).
Oluliste mikroelementide mõju peensoole funktsionaalsele seisundile. 
Mangaan. Antioksüdant, tähtis aminohapete lagunemiseks ja energia tootmiseks, B grupi vitamiinide ja E-vitamiini metabolismiks, aktiveerib erinevaid seedetrakti ensüüme, katalüseerib rasvade ja kolesterooli lagunemist.
Tsink on vajalik soolestiku limaskesta regenereerimiseks (osaleb valgu sünteesis). Tsink tõstab vastupanuvõimet viiruslik-bakteriaalsete nakkuste vastu.
Vask takistab põletikuliste reaktsioonide arengut.
Koobalt osaleb B12-vitamiini sünteesis soolestiku mikrofloora poolt.
Mikroelementide sisalduse tasakaalutus organismis:
  • Soolte düsbakterioosi korral
Defitsiit: tsink, magneesium, seleen, mangaan, kroom, koobalt, raud.
Soovituslik programm:  Metosept, Vitanorm, Maksifam, Baktrum.
Parasiitide vastase programmi toime soolestiku häiritud mikrobiotsenoosi taastamisele:
  • toksiinide neutraliseerimine ja tingimisi patogeensete mikroorganismide väljaviimine;
  • tingimisi patogeensete bakterite arengu pärssimine ja oma mikrofloora tasakaalu taastamine prebiootikumi kasutamisega – alusmaterjal oma bifido- ja laktobakterite kultuuri kasvuks;
  • maksa sapimoodustamise ja detoksifitseeriva funktsiooni tugevdamine;
  • ensüümide aktiivsuse ja metaboolsete protsesside parandamine inimese rakkudes ja kudedes.
 
4.4.8. Jämesool.
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju jämesoole funktsionaalsele seisundile. Intoksikatsioon väljaheitemassidest pärsib füsioloogilisi funktsioone. Toksiinid tungivad kergesti läbi sooleseina verre, läheduses olevatesse organitesse – emakasse või eesnäärmesse, jõudes aga peaajju, põhjustavad peavalu. Veetustatud roojamassid muutuvad kivisarnaseks, nende sees elutsevad parasiidid. Roojakivid asuvad soolestiku divertiikulites (voltides), limaskestas häirub nende intoksikatsiooni tõttu toitumine ja vereringe.
Parasiitidest tulenev toksiline koormus ja mikroelementide defitsiit põhjustab söögitoru, mao ja soolestiku limaskesta (epiteeli) kroonilist põletikku, mis on enamuse haiguste algpõhjus alates gastriidist kuni haavandtõveni ja polüüpidest kuni vähini.
Kõige levinumad seisundid ja soovituslikud programmid:
 Divertikuloos (diverticular disease). Väga suur korduva divertikuloosi tekkimise tõenäosus pärast operatsiooni või divertikuliiti (olemasoleva divertiikuli krooniline põletik). Neid seisundeid on võimalik ennetada parasiitide vastase programmi abil: Metosept, Vitanorm, Maksifam, Zimed, Baktrum, Fomidan.
 Polüübid jämesooles. Halvaloomulised uusmoodustised jämesooles (polüübid) eelnevad jämesoolevähile. Reeglina avastatakse polüübid kolonoskoopia abil. Tõenäosus polüüpide korduvaks esinemiseks pärast operatsiooni on väga kõrge, kuna tegureid, mis viisid nende moodustumiseni, tavaliselt mitte ainult ei kõrvaldata, vaid reeglina need süvenevad mikroelementide ebapiisava saamise tõttu, samuti ravimite, lahtistite ja isegi kolonoskoopia protseduuri tõttu. Mikroskoopilisi polüüpe pole sageli kolonoskoopia abil võimalik avastada. Soovitav programm: Metosept, Vitanorm, Maksifam, Zimed, Baktrum, Fomidan.
 Krooniline kõhukinnisus (constipation) ja ärritunud soole sündroom (irritable bowel syndrome). Seda probleemi lahendatakse nüüd ja alatiseks ilma ravimiteta ja tervisele kahjulike lahtistiteta. Vajalikud on pikaajalised muutused seedesüsteemis (kompleksi manustamine alates 6-st kuust ja enam).
Soovitav programm Metosept, Vitanorm, Maksifam, Baktrum, Neuronorm, Regesol, Imcap.
 Hemorroid areneb helmintide olemasolul ja väljaheidete (kõhukinnisuse) morfoloogia häirimise tõttu, samuti vajadusest roojamisel pingutada (punnitada) või hoida tungi tagasi kõhulahtisuse korral. Normaalse roojamise taastamine võimaldab ennetada hemorroidi arenemist, leevendada ägenemist ning kõrvaldada valuaistingud roojamise ajal. (Hemorroidisõlmede suurenemine (naaskelsabad) ja väljasopistus, st väljakukkumine, tromboossete veenide esiletikkumine (skistosoomid) on pöördumatud seisundid). Soovitav programm Metosept, Vitanorm, Maksifam, Baktrum, Neuronorm, Regesol, Fomidan.
 Mitteparanevad pärakulõhed. Tekkepõhjused ja kõrvaldamismeetodid on samad nagu hemorroidi puhul. Regulaarse verekaotuse korral areneb krooniline aneemia. Efektiivselt likvideeritakse parasiitide vastase programmi abil: Metosept, Vitanorm, Maksifam, Baktrum, Imcap (Fomidan).
Selleks et aktiveerida söögitoru, mao ja soolestiku epiteeli regeneratsiooni (st saavutada tervenemine), on tarvis tagada neli põhimõttelist tingimust:
1. Vähendada helmintidest, seentest, viirustest ja bakteritest tulenevat toksilist koormust, mis takistab seedeprotsessi või  kahjustab seedeorganeid ja funktsioone;
2.  varustada organism toitainetega (tsink, kroom, mangaan, seleen, jood), mis on vajalikud mao ja soolestiku limaskesta, seedemahlade ja ensüümide sünteesi ja sapi äravoolu reguleerimiseks;
3. Normaliseerida mao happelis-ensümaatiline ning soolestiku aluselis-ensümaatiline tegevus;
4.  Tagada seede- ja talitlusjääkide täielik ja regulaarne väljutamine jämesoolest.
Oluliste mikroelementide mõju jämesoole funktsionaalsele seisundile. Kilpnäärme hormoonide defitsiit (ebapiisav joodi, seleeni ja tsingi sisaldus) avaldab mõju soolte seisundile (funktsionaalne kõhukinnisus, pareetiline seisund). 
Ebapiisav vase sisaldus põhjustab mao ja soolte divertiikulite moodustumist, düspeptilisi häireid ja soolte vaevusi.
Koobalti defitsiit organismis on kõige sagedamini seotud seedeorganite haigusega, nagu atroofiline gastriit, erinevate vormidega enteriit, millega kaasneb malabsorptsiooni sündroom, paelussi sissetung. Koobalti defitsiit võib areneda pärast gastrektoomiat.
Molübdeen toimib rakkude „puhastajana“, aidates organismil vabaneda aldehüüdidest – jämesooles elunevate pärmseente elutegevuse kahjulikest produktidest. See element on üks kõige tähtsamatest vahenditest võitluses sulfiidide allergiatega ja keemilise ülitundlikkusega. Molübdeen  on bakterite jaoks kasvutegur (esineb Metosepti koostises). 
Mikroelementide sisalduse tasakaalutus organismis:
  • Kõhukinnisuse korral
Defitsiit: jood, tsink, mangaan, kroom, koobalt, kaalium, magneesium.
Parasiitide vastase programmi toime jämesoole loomuliku ja füsioloogilise funktsiooni taastamisele ning mao-sooltetrakti seedefunktsioonide häiretele.
  • Metosept – seedefunktsioonide parandamine, Vitanorm – eritusfunktsioonide parandamine;
  • Baktrum – mao-sooletrakti loomuliku floora taastamine soolte düsbakterioosi korral, parandab soolte funktsioone kõhukinnisuse korral;
  • Maksifam – immuunsuse ja organismile eluliselt vajalike mikroelementide tasakaalu taastamine, toetab kõhunäärme, kilpnäärme ja maksa funktsiooni, normaliseerib rasvade ja süsivesikute ainevahetust;
  • Zimed kiirendab regeneratsiooni, stimuleerib epitelisatsiooni ja granulatsiooni limaskestade kahjustuse korral;                                    
- avaldab antibakteriaalset toimet;                                                                                         - aktiveerib kõhunäärme sisesekretsiooniga seotud tegevust;
- inhibeerib (pärsib) maomahla sekretsiooni;                                                                                                       - mõjub positiivselt lipiidivahetusele maksas;                                                                                             - ja süsivesikute mineraalse vahetuse regulatsioonile.
  • Cromazin osutab polüvitaminoosset, põletikuvastast, diureetilist, siduvat ja sappi eristavat toimet, tugevdab kudede regeneratsiooni, adaptogeen, antioksüdant, reguleerib lipiidide ja süsivesikute vahetust.
  • Imcap – taastab toksiinide ja viiruste poolt kahjustatud maksarakke, toetab maksa detoksikatiivset aktiivsust, soodustab kolesteroolitaseme langust, parandab soolte funktsioone kõhukinnisuse korral, omab põletikuvastast ja haavu parandavat toimet, takistab väliste ärritajate poolt põhjustatavate haavandite ja verevalumite moodustumist mao ja soolte seinal;
  • Regesol kiirendab limaskestade granulatsiooni ja epitelisatsiooni, omab haavu parandavat, põletikuvastast, erosioonivastast toimet, stimuleerib maomahla eraldumist, samuti omab verejooksu peatavat, bakteritsiidset, allergiavastast toimet, lisaks normaliseerib ka lipiidide ainevahetust organismis, omab sapieritust soodustavat, diureetilist, hepatiidivastast kaitsvat toimet, rahustab ja vaigistab valu.
  • Fomidan avaldab antioksüdantset, antibakteriaalset, regenereerivat toimet. Fomidan pärsib helikobakterite kasvu, mis on  haavandite ja maovähi tekke põhjustajad, kiiretoimeline antibakteriaalse toimega antioksüdant, taastab limaskesti, vereringet. Efektiivne polüüpide korduva tekkimise ennetamiseks.
Erinevalt looduslikest meetmetest takistab suurem osa kaasaegseid ja alternatiivseid teraapiaid seedeorganite regeneratsiooni, kuna nende toimemehhanism sekkub paratamatult seedeprotsessi:
  • blokeerib mao loomulikku happesust ravimitega;
  • hävitab kaudselt soolte sümbiootilist mikrofloorat antibiootikumidega; 
  • kõhukinnisuse kõrvaldamiseks kutsub lahtistitega esile kõhulahtisust;
  • lõdvestab soolte silelihaseid valude kõrvaldamiseks süsteemsete relaksantidega;
  • nõrgendab immuunsust limaskesta reaktsioonide blokeerimisega allergeenide vastu;
  • kasutab teisi mitte vähem karme meetodeid või veelgi radikaalsemaid – kirurgilisi.
          
 
4.5.1. Selgroog.
Selgroog iseloomustab organismi luu- ja liigesekudede seisundit.
Luu struktuur. Luu koosneb tervest reast valkudest (nt kollageen) ja mitteorgaanilistest mineraalidest (makroelementidest – kaltsium ning mikroelementidest – tsink, seleen, mangaan, kroom, vask, samuti alumiinium, fluor, fosfor, arseen jne). Valgud moodustavad umbes 40% luust, ülejäänud 59% moodustavad kaltsiumsoolad ja ainult 1% moodustavad mikro- ja ultramikroelemendid. Ent siiski just need mõjutavad kaltsiumisisalduse taset, selle omandamist, luukoe tihedust ja elastsust.
Parasiitidest tuleneva toksilise koormuse mõju luukudede ja liigeste funktsionaalsetele muudatustele.
Trihhomoonas kutsub esile raskekujulisi liigeste ja luude haigusi  – kudede hävimist, valusid ja põletikke. Trihhomoonas koos klamüüdiaga põhjustab liigesepõletikke, mis tekitavad seinte tihenemist, veretingehäireid ja trombe.
Klamüüdiad hävitavad luu ja liigeste kudede rakke, põhjustades liigesehaigusi  – põlve-, puusa-reie, sääre- ja pöialiigeste põletikku, nende ebasümmeetrilist kahjustust ja deformatsiooni. Liigeste röntgenograafiaga avastatakse osteoporoos, liigesepilude ahenemine, erosiivne protsess väikestes pöialiigestes. Haiguskulg on pikaajaline, põhjustades liigese liikumisvõimetust.
Metosept, Vitanorm, Regesol, Baktrum sisaldavad räni (ränihapet) biosaadavas vormis. Tänu räniorgaanilistele ühenditele, millel on tähtis osa kaitsvate räni sisaldavate kolloidide moodustamises ja soolade ladestumise ennetamises liigestes (artriitide, artrooside, podagra profülaktika). Räniorgaanilised ühendid täidavad olulist osa ka hammaste ning üldse kogu luuaparaadi moodustamises ja rahhiidi ennetamises. Seoses sellega, et räni sisaldus organismis eaga järsult väheneb, kompenseerivad seda räniorgaanilisi ühendeid sisaldavad preparaadid (Metosept, Vitanorm, Regesol, Baktrum) ning aitavad vältida kaltsiumi ainevahetuse häireid, mis põhjustavad osteoporoosi ning selle tagajärjel skeletiluude murdumist ja lõua-näoluu defekte.
Kui mineraalide tasakaal luus on häiritud (parasitaarse koormuse, oluliste elementide defitsiidi ja toksiliste metallide kuhjumise korral), langeb luukoe tihedus, mis teeb luud haavatavaks traumade ja murdude korral. Sellist luukoe seisundit nimetatakse osteoporoosiks („osteo“ – „luu“). 
Osteoporoos esineb lastel ja noortel inimestel elementide defitsiidi korral (mikroelementoos). Osteoporoos võib avalduda  haiguste ägenemise või mõnede ravimite tarvitamise tagajärjel. Sageli kannatavad osteoporoosi raskekujulise vormi all patsiendid, kes on sunnitud pikka aega voodis lebama. Osteoporoos areneb naistel alati postmenopausi perioodil. Meditsiinis on seisukoht, et osteoporoos on eakate meeste ja naiste vältimatu kaaslane. Mingil määral esineb osteoporoosi kõikidel üle 30-aastastel inimestel. 
Osteoporoos kulgeb iseenesest asümptomaatiliselt, st kliinilised ilmingud puuduvad pikka aega. Sümptomid ilmuvad siis, kui skeleti luud muutuvad niivõrd nõrgaks, et väikseimgi trauma põhjustab murdu. Tüüpilised osteoporoosist tingitud murrukohad on randmeluu, puusakaela- ja lülisamba murrud.
Kõige levinumaks osteoporoosi tunnuseks on eaga kaasnev kasvu vähenemine. Kasvu vähenemine annab tunnistust lülide omavahelisest kokkusurutusest (kompressioonist). See protsess viib järk-järgult lülikeha hävimisele ning lülidevaheline diskus (asub lülide vahel) surutakse kohtadesse, kus varem oli tihe luukude. Selleks et takistada lülide kokkusurutust, peavad lülidevahelised diskused olema elastsed ja vetruvad. Mineraalide ainevahetuse häire korral muutuvad need lamedaks ja kokkusurutuks, toimub ühe lüli kompressioon, mis põhjustab valulikku närvi pitsumist ja põletikku. Osteoporoosi korral areneb sageli lülisamba deformatsioon: skolioos – lülisamba kõrvalekaldumine külgsuunas või küfoos – tahapoole suunatud lülisamba kõverdus. Küfoos tekitab lülisamba raskekujulisi deformatsioone. Osteoporoosiga kaasnevad sageli teised haigused, näiteks reumatoidartriit.
Osteoporoosi arengut soodustavad tegurid:
  • suitsetamine;
  • alkoholism;
  • steroidide tarvitamine;
  • mikroelementide defitsiidiga seotud seisundid;
  • hormonaalne tasakaalutus;
  • parasiitide põhjustatud põletikulised haigused;
  • sattudes sidekoe sisse, põhjustavad mikroorganismide kolooniad liigesehaigusi (artriit jt).
 
Oluliste mikroelementide mõju luude funktsionaalsele seisundile.
Tugi-liikumiselundite peamised haigused on seotud organismi makro- ja mikroelementide sisalduse ebapiisavusega: osteoporoos, luude ja liigeste degeneratiivsed haigused (osteoartroosid, spondüloosid jt), reumatoidartriit, rahhiit. Kõige suurem mikroelementide sisaldus on vajalik luudele, kõhredele, nahale, juustele ja küüntele, need koed kaotavad ka esimesena elemente, kuna on ise elementide salvestid (depood) organismi teiste eluliselt vajalike funktsioonide täitmiseks.
Tsink on vajalik luude moodustamiseks. Mitte ainult lapsed vaid ka täiskasvanud taastavad väsimatult oma skeletti, kusjuures see protsess on lahutamatult seotud mineraalide ainevahetusega. Luudele on pidevalt vaja tsinki, aga varases arengu- ja kasvueas on tsink lausa eluliselt vajalik element!
Reumatoidartriidi korral langeb tsingi sisaldus organismis oluliselt, mis soodustab põletiku tugevnemist. Tsink võib nende haiguste arengut peatada, mõnikord aga ka neist vabastada. Tsink vähendab turseid ja leevendab valu. Eksperimentaalselt on tõestatud, et  tsingi puudus toidus põhjustab liikumisjäikust ja liigeste paistetust ning isegi lonkamist.
Tsink osaleb ensüümi peroksidaasi sünteesis, mis neutraliseerib põletikukoldes tingimata moodustuvaid vabu radikaale ja tekitavad kahjustusi kõrvalolevatele tervetele kudedele.
Tsink osaleb valkude sünteesis (vajalik DNA- ja RNA-polümeraaside normaalseks funktsioneerimiseks, mis kontrollib pärilikkusega seotud info ja valkude biosünteesi edastamise protsesse).
Tsingi defitsiit (süsivesikuterikas toitumine, taimetoitlus) põhjustab:
  • poistel kasvu aeglustumist (kääbuskasv);
  • osteogeneesi häiret, lastel ja noorukitel luude kaltsifikatsiooni;
  • kollageeni ja valgu sünteesi langust regenereeruvas koes trauma korral;
  • artriite.
Maksifam sisaldab tsingi ööpäevast  doosi  2-s tabletis, Zimed + Cromazin – iga preparaati 2 tabletti.
Mangaan osaleb luukudede, kõhrede ja sidekudede moodustumises.
Osteoporoosi arenemisel kaltsiumi tarbimine süvendab mangaani defitsiiti, kuna raskendab selle omastamist organismis. Mangaani defitsiidi korral suureneb luude haprus ning häirub kõhrede moodustamine. Mangaani ebapiisava sisalduse korral kaotab kõhrkude elastsust ja libisemisvõimet liigestes, mis viib põletikulise protsessi arenemiseni.
Mangaan osaleb rakkude antioksüdantses kaitses (kasvajavastane immuunsus).
  • Ilma mangaanita ei omasta organism kaltsiumi. Ilma vitamiinita D3 ja mangaanita ei omastata piisavas koguses ei kaltsiumi ega fosforit ning luud kaotavad vajaliku tugevuse.
Mangaani defitsiit põhjustab:
  • kõhrkoe moodustamise häiret;
  • luude poorsust;
  • luukoe haprust;
  • lülisamba deformatsiooni;
  • traumade sagenemist.
Mangaani korvamisega organismis toimub ravi kaks korda kiiremini puusakaela murru, traumade (põrutuste), tavapäraste nihestuste korral.
Kroom. Ebapiisav kroomi sisaldus põhjustab kasvupeetust.
(Maksifam 2 tabletti, Cromazin 4 tabletti).
Seleen on peroksüdaasi ensüümi glutatiooni komponent, mis kaitseb organismi kahjulike ainete eest toksiinide lagunemisel (põletikuvastane funktsioon – Maksifam).
Vase defitsiidi korral häirub skeleti moodustumine, areneb osteoporoos, tekivad põlve- ja küünarliigeste pseudokasvajad, suureneb põletikuliste protsesside arenemise risk. Vask avaldab väljendunud põletikuvastast toimet reumatoidartriidi, sadulnärvi neuriidi ja müalgia korral. Vask osaleb rakkude anitoksüdantses kaitses (vastupanu põletikuprotsessi arengule) (Zimed 4 tabletti).
  • Kaltsiumi (Са) viimiseks luukudedesse on vajalikud: tsink (Zn), mangaan (Mn), vask (Cu), vitamiin С, foolhape, biotiin (Maksifam).
Molübdeen on võimeline leevendama erinevaid ägedaid ja kroonilisi valusid, sealhulgas valusid artriitide korral (Metosept).
 
Toksiliste metallide kuhjumise mõju luukoe funktsionaalsele seisundile.
Strontsium pärsib luude moodustamise protsessi (strontsiumi rahhiit). Strontsiumi kogunemine organismis põhjustab mangaani (Mn), vase (Cu), tsingi (Zn), koobalti (Co), joodi (I), magneesiumi (Mg) defitsiitseid seisundeid, mis on iseloomulikud nende elementide puudusele, samuti nendega seotud elementide arengut.
Strontsiumi ioonid toimivad analoogselt kaltsiumi ioonidele, kuid nõrgemalt ja aeglasemalt, kogunevad luukoe maatriksis. Eriti aktiivselt toimub kogunemine eluliselt vajalike elementide puuduse korral.
Pliil on omadus koguneda luukoes. Plii kuhjumise korral areneb tsingi, vase, seleeni, kaltsiumi ja raua defitsiit, mis põhjustab luukoe moodustamise häiret (osteogeneesi).
Plii kuhjumise korral arenevad:
- osteomalatsioon kasvu vähenemisega, pardikõnnak;
- osteodüstroofia;
- rahhiit.
 
Mikroelementide sisalduse tasakaalutus organismis:
  • Luude suurenenud hapruse korral
Defitsiit: tsink, mangaan, kaltsium, fosfor.
Toksiliste ainete kuhjumine: plii, alumiinium.
Soovitav programm: Metosept, Vitanorm, Fomidan, Imcap, Regesol, Cromazin, Zimed.
  • Tugi-liikumiselundite haiguste (skeleti nõrgenemise) korral
Defitsiit: vask, mangaan, seleen, tsink, räni, magneesium, kaltsium, fosfor.
Toksiliste ainete kuhjumine: alumiinium, plii.
Soovitav programm: Metosept, Vitanorm, Cromazin, Zimed, Fomidan, Regesol
  • Reumaatiliste haiguste korral
Defitsiit: seleen, tsink, räni.
Toksiliste ainete kuhjumine: vask.
Soovitav programm: Metosept, Vitanorm, Fomidan, Maksifam, Regesol, Neuronorm.
 
Parasiitide vastase programmi peamine mõju tugi-liikumiselunditele.
  • Soodustab luukoe taastumist;
  • Takistab osteoporoosi arengut;
  • Vähendab liigestes põletikulisi protsesse ja valuaistinguid;
  • Soodustab sidekoe uuenemist ja kasvu;
  • Soodustab psoriaatilise artriidi profülaktikat;
  • Korrigeerib immuunsus- ja ainevahetushäireid organismis.
Osteoartriit, mittespetsiifilised valud, spasmid, skeletilihaste häired, krambid, karpaalkanali sündroom – selliseid probleeme on palju lihtsam ennetada kui kõrvaldada, kuna sageli kaasnevad nendega orgaanilised (pöördumatud) muutused.
Koos eaga kaotavad luud järk-järgult tugevust, kusjuures sellega kaasneb skeleti nõrgenemine.  Kuigi osteoporoosi peetakse kaasaegses meditsiinis pöördumatuks seisundiks, soodustab antiparasitaarne programm väga efektiivselt lülisamba funktsiooni säilimist.